Minevik viis kohtusse

Eile arutati Tallinna halduskohtus Taali kaebust finantsinspektsiooni eelmise aasta 24. novembri kirjade õigusvastaseks tunnistamiseks. Taali ise eelistungil ei viibinud ning ka tema advokaat Toomas Vaher ei soostunud käimasolevat protsessi kommenteerima. Uus istung toimub 21. detsembril.

Finantsinspektsiooni selgitusel sai asi alguse EfTENi fondivalitseja tegevusloa taotlusest. Arutelu käigus jõuti järeldusele, et tollal EfTENi nõukogusse kuulunud Olari Taali laitmatu ärialase reputatsiooni küsimus nõuab täiendavat aega ning võib pikendada EfTENi loataotluse menetlust.

"Selles olid nii EfTEN kui ka finantsinspektsioon ühel meelel," vahendas inspektsioon juhatuse liikme Andres Kurgpõllu sõnu. "Arvestades Daiwa kaasuses varem läbi viidud menetlusi, nõudis Olari Taali laitmatu ärialase reputatsiooni hindamine paratamatult täiendavat aega."

Taal lahkus nõukogust 3. detsembri 2008, EfTEN sai fondivalitseja tegevusloa 15. jaanuaril 2009. Finantsinspektsiooni kinnitusel saatsid nad loataotluse protsessis kirja "meile teadaolevate asjaoludega" nii EfTENile kui ka Olari Taalile. "Kokkulepe oli, et EfTENi advokaadid esitavad meie kirjale oma selgitused. Neid selgitusi ootame siiani - saime vaid kohtukutse," märkis inpektsioon.

Olari Taal ütles eile telefonitsi, et ta ei soovi seda teemat kommenteerida, vähemalt mitte enne, kui see esimese astme kohtust läbi jõuab. "Tegemist on sügavalt isikliku, kuid põhimõttelise vaidlusega," lausus Taal.

"Oleme FI alla kuuluv subjekt ja ei saa seda teemat erinevatel põhjustel kommenteerida. See vaidlus on FI ja Olari Taali vaheline vaidlus, mitte EfTENi Ja FI vaheline," lausus EfTENi tegevjuht Viljar Arakas eile. Küsimusele, kas ettevõtjad peaksid põhjalikumalt ette mõtlema, mida ja kuidas tehakse, vastas Arakas, et selle peale tuleb mõelda alati.

Ärimees Marcel Vichmann, kes tollase Hoiupanga peajuristina teenis nn Daiwa afääri pealt 140 miljonit krooni, ütles, et tema teada on see vaidlus Olari Taali ja finantsinspektsiooni juhatuse liikme Andres Kurgpõllu vahel, "kusjuures Kurgpõld on endale finantsinspektsiooni sildi külge pannud."

"Eks see ole ju kummaline, et paljude lugupeetute poolt silmapaistvalt korralikuks ja ausaks peetav inimene saab olla edukalt siseminister, parlamendi saadik, kapo-komisjoni esimees, aga FI ühe ametniku suva kohaselt ei tohi ta olla rahapaigutamise teenust osutava äriettevõtte nõukogus," nentis Vichmann.

Vichmann lisas, et eriti imelik on see finantsinspektsiooni jätkuva suutmatuse taustal toime tulla rahapesu, investeerimispettuse, maksejõuetuse tekitamise ja lihtlabase varguse juhtudega nende järelevalve all oleva äriühinguga Gild seoses.

"Finantsinspektsioon võiks pseudoprobleemide tekitamise asemel suunata oma töötajate armaada ikka tegelike probleemide lahendamisele," lausus Vichmann.

Kriminaalseadustikus on selline asi nagu karistuse kustumine, ma ei tea, kas finantsinspektsioonil on ka sellised töömeetodid või tähtajad. Ma olen nõus, et Daiwa afääri toime pannud isikud ei peaks finantsinspektsiooni järelevalve all olevates asutustes figureerima. See tundub olevat omamoodi pretsedent.

Minule tundub, et kümme aastat oleks selleks päris loogiline aeg. Ettevõtluses on teisigi nüansse, näiteks kui kauaks sulle mingi tembu pärast ärikeeld pannakse. Kõige parem oleks ikka neid plekke mitte endale peale lasta.

Finantsinspektsioon Olari Taalile liiga ei tee, seda ma ei arva. Pigem ma arvan, et inspektsioon on tähelepanelik, sest tema juhtimisel said Hoiupanga kliendid omal ajal petta. Inspektsioon peab hoiatama ju, et kui üks kord on juba aktsionäre sisuliselt petetud, siis seda võib veel juhtuda.

Mul endal oli näiteks mõnda aega tagasi probleem USA viisaga. Keegi ei süüdistanud, aga mind pandi USA sissesõidunimekirja musta listi ja 10 aastat, kui ma käisin Ameerikas, mul oli iga kord vähemalt kolme tunnine seiklus USA piiril.

Proovisin suursaadiku kaudu lasta end nimekirjast välja võtta, aga saadik teatas, et sellest nimekirjast lihtsalt ei võeta välja. See kestis kümme aastat ja on nüüd möödas.

Autor: Kaisa Tahlfeld