Romantikat ja idülli 19. sajandist

Richard Wagneri ooper "Siegfried" on kolmas osa tema tetraloogiast "Nibelungi sõrmus". Kontserdil tuleb sealt esitamisele orkestriosa "Metsahääled" - kaunis poeetiline helimaaling.

"Siegfriedi idülli" komponeeris Wagner aga oma poja Siegfriedi sünni puhul. Esimest korda tuli see ettekandele Siegfriedi ema, Wagneri teise naise Cosima Liszti sünnipäeval. Ka selles teoses kasutab Wagner muusikalist materjali ooperist "Siegfried".

Nende kahe orkestriteose vahel saab kuulata Wagneri viit luuletust naishäälele ehk "Wesendonki laule". Luuletuste autor on Wagneri metseeni Otto Wesendonki andekas abikaasa Mathilde, kes oli Wagneri suur muusa. Armastus Mathilde vastu inspireeris Wagnerit armudraamaks "Tristan ja Isolde", mille helikeele ja tundelaenguga on ka laulutsükkel tihedalt seotud.

Solist on soome metsosopran Monica Groop - maailmanimega laulja, kes on teinud unistuste karjääri, mille aluseks on lauljanna kauni tämbriga hääl ning erakordselt mitmekülgne repertuaar, mis ühendab teoseid barokiajastust nüüdismuusikani. Kontserdi teises pooles saab kuulata 17aastase Mendelssohni loodud Shakespeare'i-ainelist avamängu "Suveöö unenägu", mille romantilises õhustikus on tajutavad haldjate maailm ja armuunelmad. Hiljem pöördus Mendelssohn selle teema juurde tagasi ja kirjutas Preisimaa kuninga tellimusel Shakespeare'i näidendi jaoks 13 muusikalist numbrit, mille seas on ka kõigile tuntud "Pulmamarss".

Mendelssohni Neljandat sümfooniat "Itaalia" on Stravinski nimetanud elegantsi parimaks muusikaliseks näiteks. Sümfoonia on loodud aastase Itaalia-reisi muljete põhjal. "Võlgnen tänu kõigele sellele, mis pole õigupoolest muusika: varemetele, maalidele, looduse rõõmsameelsusele, kõige rohkem aga muusikale," kirjutas helilooja Itaaliast. Selles sümfoonias õnnestus Mendelssohnil anda edasi lõunamaa temperamenti ja Itaalia elujaatavat vaimu.

Autor: Kersti Inno