Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leedu alandas maksukoormust
Tulumaksu määr langeb Leedus järgmisel aastal tagasi varasemale tasemele ehk 15 protsendile ning väikeettevõtete puhul 5%-le - nagu oli see ka enne 2009. aastat.
Advokaadibüroo Glimstedt Leedu maksunõuniku Arturas Baksyse sõnul toob maksumuudatus Leedu tagasi ühe madalaima tulumaksumääraga ELi riikide nimekirja.
Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid maksueksperdi Priit Lätti sõnul on Leedu parlamendi otsusel positiivne mõju nii Leedu kohalikele ettevõtjatele kui ka välisinvestoritele.
"See näitab riigi julgust turgutada majandust maksupoliitiliste meetmetega maksumaksjale soodsamas suunas. Võib ennustada, et lühiajalise maksulaekumise puudujäägi riigieelarvele korvab ettevõtluskliima paranemine ja seeläbi eelarvelaekumiste kasvu pikemas perspektiivis," rääkis ta.
Lätt viitas, et sellise otsusega võib riik mõjutada välisinvestoreid tegema otsuseid just Leedu kasuks. Samuti võib tõenäoliselt tõusta näiteks Balti riikides tegutsevate kontsernide huvi omavahelistes tehingutes kasumit Leetu suunata, märkis ta.
"Eesti võiks oma maksupoliitikas maksumäärade vähendamisel järgida Leedu eeskuju. Seda eriti olukorras, kus juba teist aastat järjest on külmutatud tulumaksumäära vähenemine," lisas maksuekspert.
Kriisi sõnul tulumaksu langetamine Leedus lühiajalises plaanis Eesti käekäiku väga ei mõjuta.
"Nad võivad langetada ühte või teist maksu, aga tegelikult on Leedu ettevõtluskeskkonna mõistes natuke ikkagi riskantne koht ning seetõttu ma ei näe otsest mõju," märkis ta.
Samas sunnib maksukonkurents Kriisi ütlusel ka Eestit oma maksumäärasid üle vaatama.
"Ettevõtte tulumaksu küsimus ei ole nii märgilise tähendusega. Arvan, et välisinvestorid peavad palju olulisemaks märgiks teatud mõttes stabiilsust, riigi rahandus- ja maksunduskeskkonna pikaajalist vaadet ja ettearvatavust," rääkis ta.
"Eesti on praegu läinud seda teed, et eelarve tasakaalu huvides on maksukoormust tõstetud, mis kindlasti on ettevõtjatele ebamugav ning tähendab nende vabade vahendite ja investeeringute pärssimist," ütles Kriis.
Ta lisas, et ettevõtjad eeldavad riigilt vähem kulutamist, teisest küljest on oluline, et riigil on püsivad tulud, mis näitab vastutustundlikkust. "Tõenäoliselt me näeme Eestis lähiaastail maksukoormuse kerkimist SKP suhtes," kommenteeris Kriis.