Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konkurendid ründavad Iru jäätmejaama rajamise plaani
Tallinna piirile Irusse kerkivas elektri ja soojuse koostootmisjaamas põletatakse aastas ära kuni 220 000 tonni jäätmeid. Jaam kasutab energia tootmiseks sorteerimise järel üle jäävaid segaolmejäätmeid ning hakkab vastu võtma ka põlevaid tööstus- ja ehitusjäätmeid.
Jäätmeveofirma Veolia juhi Argo Luude sõnul laseb Eesti Energia Iru jaama ehitusega raha tuulde. "Arvestades Eesti jäätmetekke arengut, peaks see suutma ära põletada kogu Eestis tekkiva segaprügi," rääkis ta.
"Kui planeeritav Iru jaam ei saa vajalikul hulgal prügi, hakkab see töötama alakoormusega, mis toob varem või hiljem kaasa jäätmete vastuvõtuhinna tõusu, sunnib Eestit muutma seadusi jne. Kõik selleks, et Irusse rajataval jaamal elu sees hoida," selgitas Luude.
Ka Ragn-Sellsi ärijuhi Agu Remmelga ütlusel on kogu olmeprahi neelav Iru jaam Eesti jaoks liiga suur. "See on prügilatele surmahoop. Tallinna prügilas peavad oma tegevuse lõpetama," sõnas ta.
Eesti Biogaasi Assotsiatsioon (EBA) teatas, et kavandatava Iru jaama asemel tuleks eelistada piirkondlikku jäätmekäitlust ja biogaasijaamasid. "Jäätmete masspõletamine surub kaasaegsete biogaasijaamade arendajad nurka, sest mitme jäätmekäitlussüsteemi ülalpidamiseks napib Eestis prügi," selgitas EBA juhatuse liige Christoph Hamkens.
Keskkonnaministeerium oli Iru masspõletusjaama käigushoidmiseks piisava olmejäätmete mahu ja jäätmete impordi teemat kommenteerides lakooniline, märkides vaid, et nende arvestuse kohaselt prügi Eestis jätkub ja jääb veel ülegi.
Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte direktori Ando Leppimani sõnul tekib Eestis aastas pea 500 000 tonni olmejäätmeid, millest kolmandik sorteeritakse ja taaskasutatakse, ülejäänu viiakse prügimäele.
"Meie keskkonna säästmise huvides tuleks taaskasutust oluliselt suurendada ning sellele aitab oluliselt kaasa jäätmete kasutamine elektri ja soojuse tootmises," selgitas Leppiman.
Lisaks sellele on Leppimani ütlusel oluline murda Veolia monopol Tallinna soojuse- ja prügiturul. "Konkurents muudab teenused läbipaistvamaks ja hinnad soodsamaks," sõnas ta.