Euroopa pürib liidriks

Kakskümmend aastat pärast Berliini müüri langemist on maailmakorra kontuurid ikka veel välja kujunemas. Kaks megatrendi torkavad aga selgelt silma - võimsaim globaliseerumislaine, mida maailm eales näinud, ja uute maailmatasemel mängijate esilekerkimine Aasias jm. Samuti kuuleme üha häälekamaid üleskutseid muuta efektiivsemaks üleilmne koordineerimine, et tegelda meie aja tähtsaimate probleemidega. Lissaboni lepingu jõustumisel sobib Euroopa Liit täitma liidrirolli.

Majanduslik üleilmastumine on maailmale hästi mõjunud. Majanduskasv tärkava turuga riikides on miljoneid inimesi vaesusest välja aidanud ja loonud uued võimalused investeeringute ja majandusliku õitsengu jaoks. See on aidanud Hiinal ja Indial end globaalse jõuna maksma panna. Brasiilia kasutab samuti lõpuks oma suurt potentsiaali.

Ent üleilmastumine suurendab ka konkurentsi ja toob esile nõrgad küljed. Kogu maailmas kardavad töötajad oma töökohtade pärast. Kriis on teravdanud üleilmastumise varjukülje tunnetamist. Sestap nõuab meie vastastikune majanduslik sõltuvus hoolikat koordineerimist, näiteks kaubavahetuses oleme kindlasti huvitatud protektsionismi kiusatusele mitte allumisest.

Oleme silmitsi traditsiooniliste ja ebatraditsiooniliste julgeolekuprobleemidega. Paljud riigid on sihtmärkideks terrorismile. Võidelda tuleb nõrkade riikide ning massihävitusrelvade vohamise, autoritaarsete režiimide ja ekstremismiohuga.

Üleilmsed pandeemiad levivad kiiremini, turvalise ja jätkusuutlikku energia puudus tõukab meid kogu maailma hõlmavasse langusesse ja kliimamuutustel võivad olla ka tõsised geopoliitilised ja sotsiaalsed vastukajad.

Mitmepoolsete kohustuste võtmine on nende ohtudega tegelemisel ülioluline. Eurooplased püüavad tagada, et rahvusvaheliste suhete nurgakivid oleksid stabiilsus, vabadus, demokraatia ja õiglus.

Kliimamuutuste küsimustes kokkuleppele jõudmine on viivitamatu prioriteet. Suudame sellega hakkama saada ainult koostööd tehes. Roheliste tehnoloogiate loomine ja kasutamine võivad olla majanduskasvu uued allikad. Jätkusuutliku Euroopa majanduse loomine aitab tagada meie inimeste jõukuse. Samuti näitab see, et Euroopa suudab oma koduseid eesmärke saavutada ainult ennetava ja üleilmse lähenemisega. See lähenemisviis on meie välispoliitika aluseks.

Sageli väidetakse, et ELi suhteline eelis seisneb selle normatiivses ehk väärtushinnangute võimus. Arvan, et see on õige. Kriisijärgses maailmas, mil inimesed otsivad uusi mooduseid oma heaolu, rahu ja jõukuse tagamiseks, on Euroopa kogemusel maailmale paljugi pakkuda.