Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ummuksis veekogud vajavad hapnikku
Tänavune talv on kaladele ränk. Põhjuseks pole mitte kalameeste arvu plahvatuslik kasv, vaid paksu jääkatte all olevad kinnised veekogud, kus kalad vaevlevad hapnikupuuduses.
Kardetakse, et umbes igas neljandas Eesti veekogus napib hapnikku. Veekogusid varustavad hapnikuga veetaimed, mis eraldavad fotosünteesi tulemusel ümbritsevasse vette hapnikku. Ebaharilikult paksu ja pikka aega püsinud jää- ja lumekihi tõttu ei pääse fotosünteesiks vajalik valgus neile ligi ning seetõttu ähvardab veekogusid ummuksisse jäämise oht.
Mida teha sellest hoidumiseks? Lihtsaim viis on jää pealt lund pühkida, et valgus pääseks läbi jää. Paraku ei pruugi kojamehetööst piisata ning sel juhul tuleks veekogusse hapnikku juurde lisada. Seda võtet kasutavad näiteks paljud Eesti lahtised kalakasvatused suveperioodil, eesmärgiga kiirendada kalade kasvu.
Hapnik on gaas, mis lahustub vees suhteliselt halvasti (võrreldes näiteks süsihappegaasiga). Mida väiksemad on vette lisatavad hapnikumullid ehk mida suurem on vee ja hapnikumullikeste kokkupuutepind, seda parem on lahustuvus.
Kokkupuutepinna suurendamiseks sisestatakse hapnik vette difuusorvoolikute abil. Need on imepisikeste aukudega kummivoolikud. Kõige tõhusam on vette hapnikku lisada difuusorvoolikutest moodustatud "võrestiku" ehk hapnikumati abil.
Hapniku lahustuvus sõltub vee temperatuurist ja rõhust, mida suurem rõhk ja mida madalam temperatuur, seda paremini hapnik lahustub. Hapniku lahustumisefektiivsus suureneb umbes 10% iga vee sügavuse meetri kohta. Seega peaks hapnikumati paigaldama võimalikult sügavale.
Hapniku asemel võib vette lisada ka tavalist õhku, kuid see pole nii tõhus. Kuna õhk sisaldab hapnikku vaid 21%, tuleb õhku vette lisada ca viis korda rohkem. Seega mida suurem on hapniku sisaldus gaasisegus, seda suurem on vees lahustuva hapniku hulk. Silmas tuleb pidada ka seda, et mida puhtam ja külmem on vesi, seda paremini hapnik selles lahustub.
Kuigi Eestis on looduslike veekogude hapnikuga rikastamine veel praktikas järele proovimata, on maailmas seda juba suhteliselt palju kasutatud. Hapnikuga on rikastatud näiteks isegi Londoni Thamesi jõge - tõsi, seda küll mitte jää, vaid reostuse vastu võitlemiseks.