Ettevõtjad valmis Maad päästma

Eesti avalik arvamus jäi globaalse soojenemise ja selle vastase võitluse osas skeptilisele või äraootavale seisukohale juba enne külma talve, võib arvata, et pakane pole meie inimeste entusiasmi "planeedi päästmiseks" suurendanud.

Ehkki teadlaste prognoosid ja analüüsid inimtegevuse põhjustatud muutustest, nende edasisest mõjust Maa kliimale on vastukäivad, on vajadust muutusteks teadvustatud üleilmselt ja selles suunas tegutsetakse. Eestil pole võimalik jääda pelgalt kõrvalvaatajaks. Kasvuhoonegaaside vähendamine koos muude loodushoiualaste algatustega mõjutab üha enam nii rahvusvahelist koostööd tegevat avalikku võimu kui ka välisriikidega äri ajavaid ettevõtteid.

Uuring 15 riigi ettevõtete juhtide seas näitab, et ettevõtjad tunnevad vastutust ja soovivad kliima soojenemise peatamise protsessis osaleda. Enamik vastanuist avaldab majandusaasta aruandeis ülevaate keskkonnamõjudest, üle poolte arvab, et nende keskkonnaalane tegevus ületab seadustes ette nähtud miinimumi. Pea kõik aga usuvad, et võitlus kliimamuutuste vastu avaldab lähiaastail mõju nende ärile.

Enam ei piisa siiski üksnes valmisolekust ja heast tahtest, vaja on ka eestvedajat ja reeglite kehtestajat, kes võtaks vastutuse tulemuste saavutamise eest. 44% arvates peaksid seda rolli kandma valitsused, 18% - muutusi peaks juhtima ettevõtlussektor, 10% - elanikkond.

Ettevõtjad tunnustavad saastemakse, saastekvootidega kauplemist ja "rohelisi" maksusoodustusi, ent nende kasutamine on pahatihti ebaefektiivne, juhuslik või ebaselge. Puuduvad ka ühtsed riikidevahelised reeglid. Kuna investeeringud CO2 emissiooni oluliseks vähendamiseks on mahukad, oodatakse valitustelt eeskätt selgeid põhimõtteid ja reegleid, mille põhjal oma keskkonna- ja investeerimisstrateegiaid kujundada.

Suurim ettevõtjate keskkonnateadliku käitumise mõjutaja on seaduste ja ettekirjutuste järgimine (83% hinnangul "väga oluline", "oluline"). Järgnevad ettevõtte maine (73%), kulude kokkuhoid (72%), konkurentsieelise saavutamine (68%), konkurentide kannul püsimine (64%). Ja tähtsuselt alles kuuendana tulevad maksusoodustused (61%).

Milliste vahenditega aga saaks valitsus ettevõtteid soovitud suunas liikuma panna? Tõhusatena loetlesid ettevõtjad maksusoodustusi (85% hinnangul "tõhus", "väga tõhus"), uute seaduste kehtestamist (83%), täiendavaid (saaste)makse (74%). Vähem toimivaks peeti kvootidega kauplemise süsteemi ja vabatahtlikke kokkuleppeid. Ühesõnaga: toimivad nii piits kui ka präänik, valitsuse asi on leida nende sobiv kombinatsioon.

Enamik maksumaksjaid eelistab maksusoodustusi uutele/kõrgematele maksudele, ent uuring näitab, et ettevõtjate meelest keskkonnaküsimustes vaid präänikute jagamisega tulemust ei saavuta, sest kui piitsa üldse mitte kasutada, võivad präänikud ruttu otsa lõppeda.

Küllap ei erine Eesti tippjuhtide seisukohad oluliselt uuringu tulemustest. Kui suur on inimtegevuse mõju globaalsele soojenemisele, on see Eestile kahjuks või kasuks, selgub edaspidi, ent vastutus elukeskkonna eest, vajadus saastamist vähendada on mõistetavad eesmärgid neilegi, kellele näiteks kütuseaktsiisi tõus ei meeldi.

Rahandusministeeriumi kodulehel on ökoloogilise maksureformi tööplaan, mille eesmärk on Eesti maksusüsteemi ümberkorraldamine, maksustades kõrgemalt keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega, vähendades samal ajal tööjõu maksustamist. Reformi põhjendused on sümpaatsed, paraku pärinevad värskeimad dokumendid kevadest 2007.