Masu ja innovatsioon kui turbomootor

Masu on tegelikult mõnus, tõdesime optimistlikult tuttavate ettevõtjatega paar kuud tagasi. Mis muu oleks nii riiki kui ka ettevõtjaid veel paremini raputanud ja motiveerinud oma tegevuse detailidesse sukelduma, analüüsima, uusi lahendusi otsima, raskeid otsuseid vastu võtma? Masu on nagu puhastustuli, millest väljuvad tugevamad, efektiivsemad, loovamad ja kokkuvõttes võimekamad ettevõtted ja riiklikud institutsioonid.

Usun, et põhimõte "never waist a good crises" pani paljusid oma tegevuse kiht-kihilt läbi vaatama ning otsima võimalusi madalast majandusseisust kasu saada ja tulevikule tugevamat alusmüüri laduda. Ega suurimad võitjad ei olegi need, kes rohkem kulusid kärpisid, pigem need, kes selle juures suutsid midagi uut luua. Juba mõnda aega on näiteks igapäevane, et kindlustusfirmad pakuvad poliise e-teenusena, muutes kliendi jaoks teenuse kiiremaks ja odavamaks, teisalt enda jaoks ka kulusid säästes ja potentsiaalset turgu laiendades. Eks mulluste majandusvapustuste kõrval andis ettevõtetele hoogu mõtlemiseks kindlasti ka innovatsiooniaasta. Kuigi eriaastana on see ametlikult lõppenuks kuulutatud, jääb innovatsioon üheks meie majanduskasvu veduriks ning seda kõigil elualadel.

Innovatsioon ei ole enam pelgalt tippteaduslik arendustegevus, vaid sellest on saanud paljude jaoks reaalsus, käegakatsutav uuendus, mille sisu on tunnetatav ettevõttele, inimesele, riigile. Ettevõtjad innustusid, olenemata valdkonnast, senisest enam oma tooteid või teenuseid kreatiivselt üle vaatama ja uusi lahendusi otsima. On ju majandussurutis parim aeg oma konkurentsieeliseid ära kasutada ja turgu juurde võtta. Uuendused ja moderniseerimine on konkurentsivõime ja majanduskasvu mootor ja seda mitte ainult tavapärastes nn innovatsioonivaldkondades, nagu IT, mobiilside, bio- või nanotehnoloogia vmt. Innovatsioon äris on oma olemuselt lai ning toimib võrdselt edukalt näiteks ka turvavaldkonnas. Möödunud aasta oli turvaturul selgelt turu ümberjagamise aasta ning Pristis tõusis Skorpioni ostu järel suuruselt teiseks turvafirmaks Eestis. Mis on see unikaalne müügipositsioon, mis tekkinud turvaettevõttele aga edueelise annaks? Aastaid väljakujunenud teenuste turul oli vaja midagi, mis turgu raputaks ja turbomootorina ettevõttele uue käigu annaks. Mis võiks olla innovatsioon valdkonnas, mis ühest küljest on traditsiooniliselt välja kujunenud, kuid samas nii konkurentsitihe, et lausa nõuab muutusi? Ma arvan, et innovaatilisus tähendab mõnd sellist uut ideed või lahendust, mis pööraks tavaarusaama teenusest peapeale ja paneks mõnest senisest lahendustest loobuma. Niisiis, kas kasutada mõnd edukat lahendust, mis toimib juba Eestist väljaspool; täiendada või muuta olemasolevaid lahendusi; pakkuda mõnd uudset teenust kombinatsioonis olemasolevate toodetega või hoopis tavapäraseid tooteid uut laadi teenuse ülesehitust või müügiorganisatsiooni kasutades. Seda kõike tegimegi.

See aasta on turvaturgu kõvasti muutnud. Turvateenus kui selline on saanud uue sisu ja siin ei ole tegemist mitte ainult kerge face-lift'iga, vaid olemuslike muudatustega, mis varem või hiljem saavad kogu turu trendiks. Julgesime lõhkuda traditsioonilise patrullteenuse arusaama ning loobusime esimesena suurearvulisest patrullautode pargist, ehitades oma teenuse uuele alusele koostöös teiste turvaettevõtetega. Oma autode arv küll vähenes, kuid kokkuvõttes on meie kasutuses senisest oluliselt rohkem patrulle - 70 autot 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas. Mis siin innovatiivset on? Kliendi jaoks on teenus nüüdsest üles ehitatud nn kolmekordse kaitse põhiselt, see tähendab, et kui häire korral ei ole piisavalt kiiresti võimalik reageerida lähimal patrullil, antakse teade edasi ka teise partneri patrullile ja Pristise valvepatrullile. Seni loodeti vaid oma turvameeskonnale ja -autodele, kuid senine traditsiooniline lahendus ei saa eales kliendile sellist tagalat kindlustada. Meile on see rahaliselt tõhusam, samas suurema kliendipotentsiaaliga lahendus. Muidugi, raamide lõhkumine toob alati kaasa kahtlejaid, kiviga viskajaid, vahel ka agressiivset turuvõitlust ja vasturünnakuid. Uute ideede eest on ikka peksa saadud ja saadakse edaspidigi. See kuulub asja juurde, nii poliitikas kui ka äris. Kõik see on normaalne uute algatuste elluviimise protsess. Tänapäeval läheb see aga õnneks kergemini kui Koperniku ajastul või inkvisitsioonisajandeil ning tuleriidale kedagi ei saadeta. Nüüd käib võitlus meedias ja kliendi tasandil oskusliku poriloopimise ja ebaeetiliste müügivõtete abil. Aga sama tuliselt kui vanasti.

Uuendused on iga eduka äri möödapääsmatu eeldus. Kõlab isegi triviaalselt. Paraku jääb meis, ettevõtjates, aga vahel väheks seda riskijulgust, sisemist kirge end ületada, tulla välja oma mugavustsoonist ja võtta ette midagi pöördelist. See aga on innovaatilise äri eeltingimus. Olen seda usku, et rahulolematus on edasiviiv jõud. Tuleb astuda vajadusel kaks sammu korraga, end mitte häirida lasta konkurentide "vastupanuliikumisest" ja viia oma plaan ellu. See karastab ettevõtet konkurentsisituatsioonis, aga toetab majanduse arengut tervikuna. Küsimus ei ole ju ainult ühe või teise ettevõtte või valdkonna edasiliikumises, vaid selles, kus on Eesti viie või kümne aasta pärast. Kui palju oleme tõusnud konkurentsivõimelt Euroopa Liidu riikide seas või mil viisil oleme suutnud lähemale nihkuda vanade Euroopa riikide elatustasemele. Selles osas ei ole innovatsiooniaasta ametliku lõpuga midagi läbi, vaid vastupidi, uuenduste kümnend alles algab ning loodetavasti jätkub ettevõtjates seda edasiviivat rahulolematust ja kirglikkust mõelda suurelt ning muuta olemasolevaid lahendusi. Masuaeg on parim aeg uute ideede käivitamiseks ning annab innovaatilisele ettevõttele vaid jõudu juurde.