Kui majandus on turvaline ja vaba, on ka inimareng kõrgem

ÜRO inimarengu aruanne sisaldab oma põhitabelis alati üht huvitavat indikaatorit, mis on seni suhteliselt vähe tähelepanu pälvinud - nimelt erinevust majandus- ja inimarengu edetabelikohtades. Kuuba, Albaania ja Myanmar esindavad näiteks riike, kus majandusareng (SKP per capita) jääb inimarengust märgatavalt maha. Seevastu Araabia Ühendemiraadid, Gabon, Ekvatoriaal-Guinea ja Botswana kuuluvad riikide hulka, kus olemasoleva inimarengu juures on üle ootuste kõrge majanduslik heaolu - näiteks on hälve kahel viimasel vastavalt 90 ja 65 edetabelikohta.

Mis on selliste suurte hälvete taga? Juba 2003. aasta aruandes rõhutati, et seosed majandusarengu ja inimkapitali kvaliteedi - tervise ja hariduse - vahel kulgevad mõlemas suunas läbi formaalsete ja informaalsete institutsioonide, mis võivad toimida nii filtrite ja piduritena kui ka võimenditena.

Riikide institutsioonilise kvaliteedi iseloomustamiseks valisime praegu majandusvabaduse, mille positiivne tähendus majandusarengule on piisavalt hästi põhjendatud. Seejuures piirdusime vaid kahe indikaatoriga - Heritage Foundationi üldindeksi ja lisaks selle korruptsioonivabaduse osaindeksiga.

Loomulikult võivad oma rolli mängida ka loodusressursid. Neist võtsime arvesse naftatoodangu inimese kohta.

Uurimuses hõlmatud 30 siirderiigis esindasid majandusarengu suurimat mahajäämust inimarengust lisaks Kuubale ja Albaaniale ka Gruusia ja Kirgiisia (hälve 21 ja 20 edetabelikohta). Mitmed teisedki SRÜ idapoolsed riigid olid majandusarengult inimarengust umbes 15 kohta maas. Tegemist on maadega, kus siire pole õieti alanud (Kuuba) või siis toimib suure hilinemisega ning mis lisaks on tugevalt korruptiivsed. Korruptsioonivabaduse indeks jäi valdavalt alla 30 protsendi. Erijuhtumiks oli Kuuba oma minimaalse majandusvabadusega (alla 30 protsendi).

Teise äärmuse moodustavad Venemaa ja Kasahstan, kes teadagi pole just kõige edukamad reformiriigid. Seevastu leidub neil naftat (toodang 3-4 tonni inimese kohta) ja muid loodusressursse. Need suudavad institutsioonilist arengut sisuliselt asendada ning tagada majandusarengu edumaa inimarengu ees vastavalt 16 ja 10 edetabelikohta.

Edukaimad siirderiigid - Tšehhi, Eesti ja Sloveenia - asuvad vaadeldud hälvete mõttes keskmistel positsioonidel, majandusareng vastab üldiselt inimarengule ja vastupidi. Neil ei ole küll naftat, aga majandus- ja korruptsioonivabadus ulatub 60 protsendini maksimumist.

Analüüsist ilmnes, esiteks, et statistiliselt oluline on reformide formaalset poolt rõhutav majandusvabaduse üldindeks. Teiseks vajatakse inim- ja majandusarengu tasakaaluks (järjestushälbeks 0) just majandusvabaduse Eesti taset - umbes 80 protsenti maksimumist. Kolmandaks - iga naftatoodangu tonn nihutab keskmiselt majandusarengut inimarengust edetabelis viie koha võrra kõrgemale.

Siiski seletavad valitud mõjurid vaid pooli hälbeid. Edasises vajab veel selgitamist majandus- ja inimarengu hälvete dünaamika. Siin hakkab silma asjaolu, et siirderiigid alustasid kõik oma reforme inimarengu tugeva eelisarengu tingimustes. Tänaseks on edukamad neist selle eelise juba ära kasutanud ning peavad nüüd inim- ja majandusarengut tasakaalustatult edendama.

Kogu maailm ehk üldkogumi analüüsi tulemused võib etapiti lühidalt kokku võtta järgmiselt.

Vaadeldes SKP per capita hälbeid üksnes inimarengu (hariduse ja tervise) seisukohalt prognoositavast tasemest, ilmneb pilt, mida me tunneme juba järjestushälvete analüüsist. Kuuba ja Myanmar saavad palju kõrgema majandusarengu prognoosi, kui see neil tegelikult on. Ja vastupidi - Botswana ja Ekvatoriaal-Guinea on ootamatult rikkad oma inimkapitali juures. Seega ei ole ainult inimareng suuteline seletama majandusarengu kõrgeimaid tasemeid.

Lisades institutsioonilised ja looduslikud tegurid, tõuseb mudeli kirjeldamisvõime oluliselt. Erinevalt varasemast analüüsist osutus siin olulisemaks vabadus korruptsioonist. Samas lõdvenesid märgatavalt ka inimkapitali kvaliteedinäitajate (eriti tervise) seosed majandusarenguga.

Seega oli osa inimkapitali esialgsest mõjust seotud institutsioonilise ja looduskeskkonnaga. Võrreldava keskkonna puhul on näiteks tervise mõju ligi kaks korda väiksem. Oluliseks osutus ka kuuluvus SRÜsse - majandusarengu tase on seal samadel tingimustel u 40 protsenti madalam kui mujal.

Illustratsiooniks võib välja tuua mõned riikide paarid, mille erinevuste puhul on otsustav just konkreetsete tegurite mõju.

Myanmar ja Botswana on inimkvaliteedilt üsna lähedased, kuid väga erineva institutsioonilise taustaga. Korruptsioonivabadus on esimeses 19, teises 56 protsenti. Pole siis ime, et SKP inimese kohta erineb koguni 15 korda viimase kasuks.

Kuuba on inimarengult Eestist ees, aga sealsed inimesed on kolm korda vaesemad kui Eestis. Majandussüsteem ei lase neil jõukamaks saada. Uus-Meremaa inim- ja institutsiooniline kvaliteet on sama, mis Norras, aga nafta tõttu on Norra kaks korda rikkam.

Kokkuvõttes kinnitas meie analüüs, et inim- ja majandusarengu vastastikune seos ei toimi kindlasti automaatselt, vaid on mõjutatud riigispetsiifilistest, era- ja avalikest institutsioonidest. Inimkapitali kvaliteedi paranemist majanduslikus heaolus soodustab eelkõige vaba ja turvaline majandussüsteem. Kõrvuti õigus- ja halduskorraldusega mängivad olulist osa kirjutamata reeglid, sh suhtumine korruptsiooni.

Järjekordset kinnitust leiavad Nobeli preemia laureaadi Douglass Northi sõnad: "Institutsioonid kujundavad ühiskonna motivatsioonistruktuuri ning on majandustulemuste otsustavaks teguriks". Ainuüksi haridusest ja tervisest jääb majandusliku heaolu saavutamiseks väheks.