Postiteenused avatud turul

Eesti postituru avanemisest on möödas aasta, kuid kahjuks on üldlevinud arusaam, et Eesti Posti roll ei ole kasumi teenimine. Mõistagi on see tingitud sellest, et pikka aega oli Eesti Post turul ainus teenuseosutaja, ning arusaamast, justkui doteeriks riik ettevõtte tegevust. Samas ei teata, et Eesti Post tegutseb konkurentsitihedal turul, ning selleks, et olla tugev ettevõte, on vaja teenida kasumit, mille abil on võimalik teha investeeringuid ning arendada teenuseid.

Eesti Postil on 2016. aastani universaalse postiteenuse (UPT) osutamise kohustus, mis tähendab, et teenus peab olema kõikidele tarbijatele kättesaadav ühesugustel tingimustel ja kirjad peavad olema kätte toimetatud postitamisele järgneval päeval.

UPT pakkumisel on postivõrgule oma kindlad nõuded ning meil on üle 3000 kirjakasti, me haldame ligi 400 postiasutust ja toimetame kirju 600 000 postkasti.

Eestis tähendab UPT umbes 10-15% kogu kirjaturu mahust, ülejäänud osa moodustavad arved, mida väljastavad erinevad asutused ja ettevõtted.

Konkurents tekib seal, kus on suurem nõudlus ja teenuseosutajal on võimalus kasumit teenida. Seega on üsna selge, et eraisikuist kirjasaatjate teenindamisel on konkurentsi tekkimine vähetõenäoline - mahud on lihtsalt liiga väikesed.

Tulevikus saab määravaks küsimus, kes maksab kinni UPT osutamise kulud? Valitsuse määrusega on kehtestatud kõigile postiteenuste osutajatele, sh Eesti Postile, makstav UPT määr (2,3 krooni iga kirja eest), millega kaetakse Eesti Postile UPT osutamiseks tehtavad kulutused.

Praeguseks on selge, et see maksemäär ei kata kõiki UPT-le tehtavaid kulutusi. Lahendusena näen siin nelja võimalust: suurendada UPT mahtusid (tegemist on niigi kahaneva turuga), vähendada postivõrgu ülalpidamisega seotud kulutusi, tõsta teenuse hinda (loe: mahtude vähenemine) või suurendada UPT makset (loe: konkurentsi vähenemine).

Viimase viie aasta jooksul on kirjamahud vähenenud ligi 35% võrra ning arvan, et lähiaastate langustempo on keskmiselt 10% aastas, seda peamiselt e-teenuste kiire arengu tõttu. Ning suund on sinna, et üha rohkem arveid ja ametlikke dokumente liigub e-kanalisse.

Eesti Post ei tohi jääda firmaks, kes osutab teenuseid seal, kus konkurendid tegutseda ei soovi. See oleks liiga suur luksus, mida keegi ei ole nõus kinni maksma. Eesti Postil oli ja on roll olla sõnumite vahendajaks saatja ja saaja vahel, olgu need siis füüsilised või elektroonilised, samas säilitades oma unikaalse võimaluse jõuda iga inimeseni.