Arengufond annab riskitulu mõne aasta pärast

Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare räägib, et fondi investeerimisplokk on käima lükatud. Riskikapitali ettevõtjad kiidavad fondi initsiatiivi, ent näevad võimalusi muudatusteks.

"Lõpuks hakkas käima kauaoodatud investeerimisplokk ja seal on nii võite kui ka kaotusi," ütles Vare. Praeguseks on Arengufondi portfellis seitse ettevõtet, kuhu on paigutatud 50,9 miljonit krooni. Lisaks on 43,7 miljoni krooni investeerimiseks sõlmitud kokkulepped. Samuti on ühe portfelliettevõttega seoses oodata 31 miljoni krooni suurust jätkuinvesteeringut.

Üheksa projektiga käivad ettevalmistused nende investeerimisküpseks kasvatamisel. Vare sõnul on fondi laiem eesmärk riskikapitalituru arendamine. "Üldine umbusk on asendunud koostööga," sõnas ta.

Riskikapitalifirma MTVP juhtivpartner Allan Martinson räägib, et käib fondiga väga tihedalt läbi ja nii võivad nad juba õige pea jõuda ühise tehinguni. "Riskikapital on väga pika vinnaga protsess," räägib ta ja hindab avalikkuse ootusi investeeringute algfaasis liiga kõrgeks. "Kuni jõutakse majanduslike tulemusteni, sinna läheb veel aega," selgitab ta.

Riikliku fondi vajalikkuses ta ei kahtle. "Varase staadiumi ettevõtted ei saa tavapärastest kohtadest kapitali peale. Rahvusvahelist riskikapitali Eestis praktiliselt ei ole ja kindlasti on turutõrge olemas. Sellepärast ongi Arengufond loodud," räägib Martinson.

Ise usub ta, et parem lahendus oleks rakendada mudelit, kus riik ise ei tegele investeerimisega, vaid korraldab riigihanke ja toetab selle kaudu riskikapitalifonde. Samas lisab Martinson, et ka praegune mudel on parem kui mitte midagi.

Investeerimispankur Joakim Helenius on skeptilisem. "Optimistlik on oodata, et riigi finantseeritud fond, mille vahendid on piiratud ja mis valib välja mõned investeeringud, suudaks majandust muuta," sõnab ta. Heleniuse sõnul on investeerimisel vaja kogemust ja ta pakub välja, et erinevatesse sektoritesse panustamisel jääb see pealiskaudseks. "Ma arvan, et nad peaksid keskenduma ühele sektorile," ütleb ta.

Arengufondi investeeringute seas on olnud juba edukaid näiteid, kuid ka üks kõrbemine.

Plusspoolelt saab välja tuua Smartposti, mis müüs oma Eesti pilootvõrgu soomlaste Itellale. Kuigi osapooled tehingu hinda ei avalda, ütleb Arengufondi juht Ott Pärna, et seadmete omahinnaga võrreldes oli maksumus mitu korda kõrgem. Rahvusvaheliselt on märgatud ka Heikki Haldre veetava Massi Miliano arendatud fits.me portaali, mille eesmärk on lihtsustada rõivakaubandust internetis.

Tööle ei hakanud aga loomasõprade võrgustikku internetis arendanud United Dogs and Cats. "Ärimudel lihtsalt ei töötanud," kommenteerib Arengufondi kõrval projekti panustanud Ambient Sound Investmentsi investeeringujuht Margus Uudam. ". Kui tehakse algfaasis investeeringuid, siis peab arvestama, et pooled neist ei õnnestu,“ lisab ta.

Praegu otsivad Arengufond ja projekti investeerinud partnerid võimalust osalus uuele investorile müüa, kellel oleks huvi asja oma nägemuse järgi arendada. Hind on eeldatavasti küll väiksem kui tehtud investeering.

Uudam toob Arengufondiga koos investeerimise juures puudusena välja fondi liiga suured õigused aktsionärina. Näiteks saab portfelliettevõtte juhatuses teha muudatusi ainult siis, kui Arengufond sellega nõus on, kuid on veel teisi seadusega pandud piiranguid. „Isegi kui me Eestis saame sellega leppida, siis välisriikide riskikapitalistid ei pruugi sellega nõus olla,“ usub Uudam, et see teeb keerulisemaks välismaise raha kaasamise.   

Uudam on seda meelt, et Arengufondi investeeringutele tuleb veel veidi aega anda. Ka Martinson näeb fondi töös veel võimalikke tagasilööke ja tema sõnul saame tulemuste järele küsida alles investeeringutsükli viimases kolmandikus.