Kaksikelu on paraku võimalik

Olen paljudega arutlenud küsimuse üle, kas prominentsetel inimestel on lisaks avalikule elule ka mitteavalik elu? Selline elu, kus võib teha asju, mis pole teises (avalikus) elus aktsepteeritud.

Oleme korduvalt jõudnud järeldusele, et selline kaksikelu ja sellega kaasnevad uskumatud sündmused, nagu valetamine, alkoholism, armukeste pidamine, korruptsioon on võimalikud Eestis, kus inimeste mälu on harukordselt lühike ja andestamis- ning unustamisvõime ütlemata suur.

Kuigi on loogiline, et avaliku elu tegelase eraelu on sama oluline kui tema professionaalne tegevus, kipub enamik siinseist prominentidest, sh poliitikud, seda unustama. Enamasti põhjendatakse seda eraelu puutumatuse ja lahususega tööalasest tegevusest. Tõde ei saaks olla kaugemal - otsustanud tegutseda poliitikas või lüüa läbi ärimaailmas, tuleb paralleelselt uute võimalustega arvestada ka karmimate reeglitega. Seaduslik ja ühiskonna moraaliga arvestav käitumine on osa sellest. Ka pärast kella viit õhtul.

Poliitiku võime hallata eraelu ja kas või oskus saada hakkama korraga ühe elukaaslasega, ütleb palju ka tema tööalase võimekuse kohta. Kui ühel õhtul on käevangus abikaasa, teisel armuke, näitab see nii mõndagi ka tema tööstiili kohta. Seda aga ei arva enamik poliitikuist ja ärimeestest. Ühelt poolt on põhjus meie äri- ja poliitkultuuri nooruses, teisalt rahva madalates ootustes. Kui eestlased hääletaksid jalgadega, boikotiks ebaeetilisi (ja ebaeetilise juhi/omanikuga) ettevõtteid-poliitikuid, muutuks olukord paremaks.

Paraku ei näita seda ükski märk ja nii osutuvadki valituks korrumpeerunud poliitikud ja ebaeetilised ärimehed tegutsevad aina kasvavate kasumitega. Suuremate jamade järel võetakse aeg maha ja naastakse hiljem puhta lehena. Ettevõtjad kohendavad mainet reklaamikampaaniatega, loovad uusi ettevõtteid ja kõik läheb samas vaimus edasi.

Usun, et ka meedial on siin oma roll mängida - jättes kajastamata "väiksed libastumised", sillutatakse teed suurematele ja kiidetakse need vaikides heaks. Eliit saab siit omakorda julgust minna üha kaugemale.

Ma ei usu, et rahvas on rumal ega oska tahta paremaid poliitikuid või moraalinormidest kinnipidavat eliiti, pigem on valulävi väga kõrgeks kuhjunud ja ootused väga tagasihoidlikud.

Kindlasti on ainult üks elu. Mitte mitu kõrvuti toimivat paralleelreaalsust, kus on topeltstandardid ja erinevad arusaamad. Kuigi paljud näited räägivad teist juttu ja sageli tundub, et valijate-tarbijate andestamisvõimel pole piire, liigume kindlasti eetilisema ühiskonna poole, kus tõsised eksimused nõuavad vastutuse võtmist ja paharetil ei teki võimalust pärast pausi end uuesti õige mehena avalikkusele esitleda.