Swedbank Rootsis aktivistide sihikul

Seal, kus on Gardell, on oodata muutusi.

Juba hoiatab Swedbanki suurima omaniku, kindlustuskontserni Folksam juht Anders Sundström, et kui Gardell panka liiga palju praeguselt kursilt pöörata püüab, tuleb tal arvestada tõsise vastupanuga.

Gardelli see vaevalt pelutab. Rootsis kardavad teda nii firmajuhid, aktsionärid kui ka peaministrid. Olenevalt vaatenurgast, on ta Rootsi oma Gordon Gekko ehk kurikuulus südametu firmarüüstaja filmist "Wall Street" või aktiivne omanik, kes närtsinud ettevõtetele elu sisse puhub.

Sarnane maine saadab 74aastast Ameerika investeerimislegendi Carl Icahni, keda Gardell on tundnud üle kümne aasta ning kes on kannustanud muutusi firmades Motorolast Yahoo!ni.

Läinud nädalal kinnitas Gardell kevadest saadik ringelnud kuuldusi, et ta on kokku ostnud Swedbanki aktsiaid ja kasvatanud oma osaluse investeerimisfondi Cevian II kaudu 3,58 protsendile. Lisaks on 1,06% ostnud Carl Icahn. Koos on duo panga omanike seas kolmandal kohal. Huvi põhjendab Gardell aktsia suure tõusupotentsiaaliga.

"Me ei räägi siin 10-20 protsendist, vaid palju suuremast potentsiaalist," ütles Gardell Rootsi majanduslehele Dagens Industri.

Gardelli sõnul on Cevian Swedbanki radaril hoidnud juba 2007. aastast, kuid investeerida söandati alles kahe suuremissiooni järel. "Varem oli risk liiga suur," nentis Gardell. "Selle aasta algusest hakkasime ostma."

Osaluse avalikustamine ajastati nii, et Gardellil oleks võimalus pääseda komiteesse, mis nimetab Swedbanki nõukogu liikmed. Nii on Gardell "sissetungi" Swedbanki alustanud proovitud mustri järgi, kus osaluse omandamise järel on see tavaliselt järgmine samm. Kolmas etapp on Gardelli enda pääs nõukogusse - siis algavad muutused.

Samal moel sisenes Gardell 2004. aastal Skandia kindlustuskontserni, kus ta toetas Lõuna-Aafrika kindlustusfirma Old Mutual vaenulikku ülevõtupakkumist, ning TeliaSonerasse, kus Gardelli survel viis nõukogu liiget lahkuma sunniti ning määrati firmale uus juht – praegugi ametis olev Lars Nyberg.

Mis plaan on Swedbankiga, võib praegu vaid oletada.

Dagens Industri analüütik Mattias Mauritzon arvab, et Icahni kaasamine "lõhnab" struktuurse tehingu järele – Swedbanki mõne teise pangaga liitmise või panga tükeldamise järele. Võimalike kosilaste seas on nimetatud nii SEBd kui ka Nordead (kus on osalust pidevalt kasvatanud Björn Wahlroos) ja DnBd, kuid siin on oma sõna kaasa rääkida Euroopa konkurentsiametnikel.

Spekuleerida võib muudatuste üle panga juhtkonnas, kus praegu on vähe rahvusvahelise turu asjatundjaid, oodata on priskemaid dividende - Swedbank on nagu teisedki Põhjala pangad ülekapitaliseeritud. Samuti on kõneldud sellest, et Gardell tahaks muuta või tühistada Swedbanki koostöölepinguid hoiupankadega, mis tema arvates on Swedbankile liiga kulukad.

Rootsi meedia on teemat jahvatanud nädalapäevad, võttes läbi võimalikud tagajärjed ja ka asjaosaliste omavahelised suhted, alates väidetavatest lahkarvamustest Swedbanki juhtkonnas selleni välja, et Christer Gardell ja Swedbanki juht Michael Wolf on varemgi tööalaselt kokku puutunud ning eraelus üleaedsed.

"Me oleme tuttavad," möönis Wolf reedel ajalehes Dagens Industri avaldatud intervjuus. "Töö- ja eraelu tuleb aga lahus hoida. Loodetavasti leiab ta, et mina ja juhtkond teeme head tööd. Skandias olin ma (ülevõtutehingule – toim) ei ütlejate poolel, mitte temaga ühes leeris," ütles Wolf.

Peamiselt soovisid aga Wolf ja panga nõukogu esimees Lars Idermark ühises intervjuus kummutada Rootsi meedias levivat arvamust, et pank on sisemiselt lõhenenud ja omanike vahel on oodata suuri vaidlusi.

Väidetavalt on ühel pool ettevõtlikuma loomuga Michael Wolfi leer (sh juhid Balti riikidest), teisel inimesed nagu Idermark, kes esindavad meelsust, mis valitses enne uljast laienemist Ida-Euroopasse.

"Nõustusime selle tavatu intervjuuga, et selgelt välja öelda – meie koostöö laabub väga hästi," ütles Idermark.