Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võlast vabaks?

    Eesti Raudtee nõukogu otsusega alustab riigile kuuluv ettevõte 60 miljonilt kroonilt läbirääkimisi ASiga Spacecom, leidmaks kompromiss infrastruktuuritasude suuruse üle peetavas kohtuvaidluses. Spacecomi võlg on 242 miljonit krooni.

    Esimese astme kohus mõistis veebruaris Spacecomilt Eesti Raudtee kasuks välja 242 miljonit krooni.
    "Oleme nendega nii kaua kohtus käinud, et see asi tuleks mingil ajal ära lõpetada," rääkis Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann. Ligi kuus aastat kestnud vaidlus on läbinud alles esimese astme kohtu ning viinud kohtukuludena ettevõtte kukrust pea üheksa miljonit krooni.
    Praegu peamiselt raudteeveeremi rentimisega tegelev Spacecom oli aastail 2004-2005 üks raudteevedajatest. Mingil ajal hakkas Spacecom Eesti Raudteega protsessima infrastruktuuritasude suuruse üle ning jättis osa tasudest maksmata.
    Tänavu veebruaris tegi Harju maakohus otsuse, millega mõisteti Spacecomilt Eesti Raudtee kasuks infrastruktuuri kasutamise lepingust tulenev põhivõlg 119,5 miljonit krooni ja viivis 122,4 miljonit krooni. Lisaks tuleb Spacecomil maksta 8,8 miljonit krooni Eesti Raudtee kohtukulude katteks.
    Otsiti kompromissi
    Spacecom apelleeris otsuse Tallinna ringkonnakohtus ning oktoobri alguseks on planeeritud ka esimene istung.
    Samal ajal käisid poolte vahel konsultatsioonid kompromissi leidmiseks. Spacecom pakkus hiljuti 60 miljonit krooni, mille peale Eesti Raudtee nõukogu volitaski juhatust kokkulepet sõlmima. Kui kompromissis lepitakse kokku, peab nõukogu selle ka kinnitama. Simmermanni sõnul oli vastaspool seni pakkunud 15 miljonit krooni. "Me isegi ei mõelnud siis kokkuleppe peale. Hiljuti läksid pakkumised suuremaks ja nüüd me mõtleme kompromissile," lisas ta.
    Raudteejuhi sõnul tuli Harju maakohtu otsus kõigile üllatusena, sest välja mõisteti ka kõik viivised. See on päris suur summa ning Simmermanni arvates ei ole kogu summat reaalne kätte saada.
    Aastatega ongi viivisesumma kasvanud põhivõlast suuremaks. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule oli viivisemääraks 0,15% päevas, s.o 54,75% aastas. Spacecom leidis kohtuvaidluses, et viivisemäär on ebamõistlikult suur, ületades lepingujärgsel perioodil kehtinud seadusjärgsed viivisemäärad ca viiekordselt.
    Kuna viivisemäär oli lepingu tüüptingimus, siis vedaja arvates ei olnud selle üle läbirääkimine võimalik, sest Eesti Raudtee keeldus mistahes lepingutingimuste üle läbirääkimistest ning sellise määraga lepingu allkirjastamiseta ei oleks Spacecom saanud vedusid teha.
    Ossinovski on sõnakehv
    Spacecomi juhatuse liikme Oleg Ossinovski sõnul on kompromissi otsitud kevadest saadik. "Kuni ma pole seda otsust näinud, ma ei kommenteeri," ütles ta Eesti Raudtee nõukogu otsuse kohta, millega alustatakse 60 miljonilt kroonilt kokkuleppe otsimist.
    KRONOLOOGIA
    Seitse aastat vaidlusi
    • 12.05.2004 sõlmisid ASid Eesti Raudtee ja Spacecom infrastruktuuri kasutamise lepingu. 
     16.09.2004 esitas Spacecom kohtusse hagi Eesti Raudtee vastu infrastruktuuri tasu suuruse tuvastamiseks ja lepingu täitmisele kohustamiseks.
    • 5.12.2004 lõppes leping Eesti Raudtee poolt lepingu ülesütlemise tõttu.
    • 8.12.2004 esitas Eesti Raudtee kohtusse vastuhagi Spacecomi vastu, milles palus välja mõista kostjalt põhivõlga 30,7 m kr pluss viivised.
    • 30.04.2008 loobus Spacecom haginõudest Eesti Raudtee vastu lepingu täitmiseks kohustamise nõudes ning palus tagastada talle pool tasutud riigilõivust.
    • 11.06.2008 teatas Spacecom, et loobub ka nõudest Eesti Raudtee vastu infrastruktuuri tasu suuruse tuvastamiseks.
    • 27.06.2008 määrusega lõpetas kohus menetluse Spacecomi hagis Eesti Raudtee vastu poolte vahel 12.04.2004 sõlmitud infrastruktuuri kasutamise lepingu täitmise kohustamiseks ja tasu suuruse tuvastamiseks.
    • 11.06.2008 esitas Spacecom kohtusse omakorda vastuhagi Eesti Raudtee vastu tekitatud kahju hüvitamiseks ning palus esitatud hagis tasaarvestada Eesti Raudtee võimalik infrastruktuuri kasutustasu nõue Spacecom kahju hüvitamise nõudega vastavalt kohtu tuvastatud vastastikuste nõuete suurusele.
    • 27.08.2008 kohtumäärusega keeldus kohus Spacecomi vastuhagiavalduse menetlusse võtmisest ja määras anda Spacecomi vastuhagiavaldus Eesti Raudtee vastu tekitatud kahju hüvitamiseks Harju maakohtu kantseleisse iseseisva hagina.
    • 1.02 2010 otsustas Harju maakohus mõista Spacecomilt Eesti Raudtee kasuks välja raudtee infrastruktuuri kasutamise lepingust tuleneva põhivõla 119,5 miljonit krooni ja viivise 122,4 miljonit krooni. Lisaks mõisteti Spacecomilt välja 8,8 miljonit krooni Eesti Raudtee kohtukulude katteks.
    • 5.10.2010 arutab Tallinna ringkonnakohtus Spacecomi apellatsiooni Harju maakohtu otsusele võla ja viivise nõudes.
    TAUST
    ASi Spacecom lühitutvustus
    • ASi Spacecom aktsiatest omavad üle 10% järgmised aktsionärid: La Spiagia Enterprises Ltd (Küpros), AS Skinest Rail (läbi firmade omanik Oleg Ossinovski), Globaltrans Investment Plc (Küpros).
    • Spacecomi nõukogu liikmed on Vasily Barashkov ja Alexander Shenets (Moskva), Mikhail Loganov (Küpros), Vladimir Mironov (Tallinn). Spacecomi juhatuse liikmed on Oleg Ossinovski ja Siarhei Psiola.
    • Spacecom on asutatud ja registreeritud Eestis aastal 2003. Gruppi kuuluvad tütarettevõtted AS Skinest Veeremi, SIA Hoover ja Ekolinja OY. Lisaks omab ettevõte 25,27% osalust sidusettevõttes A/S "Daugavpils Lokomotivju Remonta Rupnica".
    Eesti Raudtee nõukogu
    • Tõnis Haavel - nõukogu esimees
    • Peep Aru - nõukogu liige• Tõnu Kõiv - nõukogu liige• Taavi Madiberk - nõukogu liige• Tõnis Palts - nõukogu liige• Janno Rokk - nõukogu liige• Urmas Sõõrumaa - nõukogu liige
    TASUB TEADA
    Pooltel vaidlusaluseid teemasid jätkub
    Pooled ei vaidle selle üle, et:
    • poolte vahel oli 12.05.2004 sõlmitud raudtee infrastruktuuri kasutamise leping;
    • leping lõppes 5.12.2004 Eesti Raudtee poolt lepingu ülesütlemise tõttu;
    • perioodil 6.12.2004-28.05.2005 kasutas Spacecom Eesti Raudtee raudtee infrastruktuuri hagi tagamise määruse alusel;
    • raudteeinfrastruktuuri tasu kuulus kuni 5.12.2004 tasumisele lepingulisel alusel.
    Pooled vaidlevad selle üle:
    • millistest aktidest lähtuvalt saab poolte vahel lepingus kokku lepitud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu kindlaks määrata;
    • kas ja mis õiguslikul alusel on hagejal õigus nõuda tasu raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest, s.o kas kogu vaidlustatava perioodi eest poolte vahel sõlmitud lepingu alusel või lepinguvälisel alusel hagi tagamisega tekitatud kahjuna või pärast lepingu ülesütlemist võimaldas hageja kostjal raudteeinfrastruktuuri kasutada ühekordsete läbilaskevõimete eraldamise korras vastavalt RdtS paragrahv 7 lg 2 ja paragrahv 59 lg 5 suurusele ning tasu suuruse määratleb seejuures RdtS paragrahv 59 lg 5, kusjuures osundatud seadusesätte järgi saab kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime osa eest olla seotud üksnes selle läbilaskevõime osa kasutada andmise otseste kuludega;
    • kas tasu komponendid, mille Eesti Raudtee on võtnud aluseks raudteeinfrastruktuuri kasutustasu väljaarvestamisel, on õiged;
    • kas tasu arvutamise aluseks olevad arvandmed on õiged;
    • kas ja kui jah, siis milliselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist.
    • kas kostjal on õigus tema väidetav nõue tasaarvestada tema poolt menetluse käigus esitatud tasaarvestusavalduse alusel.
    Allikas: kohtuotsus
    NUMBER
    • 9 miljonit krooni on ligi kuus aastat kestnud vaidlus Spacecomiga nõudnud Eesti Raudteelt kohtukuludena.
     
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohommikus: toidutootja otsib laienemiseks investorit
Kesk-Eestis uue lihatööstuse avanud Äntu Mõisa omanik Lauri Bobrovski plaanib juba järgmist investeeringut ja otsib selle tegemiseks investoreid.
Kesk-Eestis uue lihatööstuse avanud Äntu Mõisa omanik Lauri Bobrovski plaanib juba järgmist investeeringut ja otsib selle tegemiseks investoreid.
Raadiohommikus: miks üritati tappa Slovakkia peaministrit
Reedeses hommikuprogrammis räägime välisinvesteeringute Eestisse meelitamisest, värske hinnasihi saanud aktsiatest, Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirmast, Slovakkia peaministri tapmiskatsest ning Pärnusse kogunenud tippjuhtidest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime välisinvesteeringute Eestisse meelitamisest, värske hinnasihi saanud aktsiatest, Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirmast, Slovakkia peaministri tapmiskatsest ning Pärnusse kogunenud tippjuhtidest.