Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Remmelkoor: brändide esindatus fantastiline

    Kui võrrelda Tallinna brändide nimistut Helsingi või Stockholmiga, siis meie esindatus on fantastiline, ütles Kristiine Kaubanduskeskuse ASi juht Allan Remmelkoor.

    "Inimene ei ole lihtsalt kunagi rahul, ikka oleks vaja midagi uut," lisas ta.
    Kaubanduskeskustel Remmelkoore sõnul väga musta masendust ei ole. "Tallinnas on kaubandus väga tugevalt kontsentreerunud kaubanduskeskustesse," rõhutas ta.
    "Kui halvematel aegadel lükatakse kinnisvara ostu edasi viis aastat, siis jaekaubandusega nii ei ole, seal toimib äri kogu aeg. Mitte küll nii suurtes mahtudes, aga toimib siiski kogu aeg. Inimeste kindlustunne veel päris taastunud ei ole, aga see näitab paranemise märke ja see on otsene indikaator, mis mõjutab jaekaubandust," lisas Remmelkoor.
    Ta usub, et küllap ka uusi brände tuleb tasapisi Eestisse. "Me oleme Baltimaades kindlasti kõige paremas seisus – nii imagoloogilises mõttes kui ka numbriliste näitajate poolest."
    Viru Keskuse juhi Ants Vasara sõnul ei hakka Eesti kaubanduskeskused eristuma brändide kaudu. "See on ka pikas perspektiivis väga vähe tõenäoline, et ühes keskuses on üks suurbränd ja teistes ei ole – ma arvan, et see ei ole reaalne, kui nii otse ja ausalt öelda. Ma ei usu, et Eesti kaubanduskeskused hakkavad brändide kaudu eristuma," märkis ta.
    Vasar rääkis oma kogemusest, et kui tullakse, siis kindlasti mitte ühe kauplusega, vaid neid on 2-3.
    Ta tõdes, et neil palju ja keerulisi plaane tulevikus ei saagi olla, kuna pinnad on pikaajaliste lepingutega kaetud. "Säästmise jätkumine pikemas perspektiivis on väga tõenäoline," nentis Vasar.
    Eesti kaubanduskeskused kibelevad küll uuenduste järele, et hoida olemasolevaid ja võita uusi kliente, kuid turg ja tarbijate ostujõud ei tule nende soovidele veel järele.
    "Praegu seisavad kaubanduskeskused küsimuse ees, kuidas eristuda, kliente hoida ja ka võita. Kaubanduskeskused otsivad uusi brände, kuna aga turg on väike, siis on neid siia raske saada," rääkis Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno. Colliersi äsja valminud Tallinna kaubanduspindade uuringu järgi on keskuste põhisuund tulevikus jätkusuutlikkus, kuid küsimus on, kuidas seda saavutada.
    "Sageli tahavad suured brändid tulla korraga 5-6 müügikohta, mis nende kriteeriumitele vastavad – kuid meil neid pole. Tegijad vaatavad ikka makronäitajaid ja kui need pole piisavalt head, ei hakatagi süvenema," sõnas ta ja lisas, et üks tuntud bränd aga kindlustaks kaubanduskeskuse tagala ja kliendivoo.
    "Keskused tunnetavad ebakindlust, et mis saab edasi. Seetõttu pöördus Viru Keskus meie poole palvega turuülevaade koostada," märkis Tinno.
     
    Kommentaarid
    Margus Tinno, Colliersi investeeringute ja hindamise juhtLähema 3-5 aasta perspektiivis pole meie makronäitajad head, pole näha, kust peaks ostujõudu tulema. Seega on meie kaubanduskeskused suluseisus - tahaks uusi brände ja tahaks eristuda, kuid ostujõud ei näita kiiret taastumist. Isegi kui kaubanduskeskused annaks esialgu müügipinna tasuta või maksaks mõne uue kaubamärgi kampaania kinni, neid ei huvita see, kuna oluline on oma käive.
    Ka euro tulek pärsib esialgu tarbimist, kuna inimesed tahavad uue raha ja hinnaga harjuda ning see võtab aega. Tallinnas on ainult kesklinn see koht, kus võiks tarbijaid juurde tulla, kuna seal liiguvad turistid. Kui saaksime siia Ikea või H&Mi, siis saaksime tarbijad ka Lätist ja Venemaalt.
    Andres Aavik, Skanska juht, Admiraliteedi basseini äärse krundi 25protsendiline omanik
    Detailiplaneering on tehtud ning sinna on ette nähtud üle 30 000 ruudu kaubanduspinda ehk kogu kvartali esimesed korrused on kaubanduspind. Arvestame, et lisaks kohalikule ostjale läbib seda ala ka 5-6 miljonit turisti aastas. Eks iga arendaja soov on kohale meelitada mõni bränd, mida veel konkurentidel ei ole, kuid sellest on veel vara rääkida. Soov oleks, et projekt on valmis 2014.-2015. aastal.
    Tasub teada
    Elanikkonna ostujõud* Kuigi Eesti elanikkond ei ole eeldatavasti aastaks 2015 oluliselt vananenud, muutavad nihked vanuselises struktuuris kindlasti tarbimist tulevikus.* Prognoosi kohaselt peaks 2015. aastaks ligi 24 protsendi võrra vananema teismeliste segment (15-24), kuid samal ajal võib oodata jällegi 25-34aastaste isikute vanusegrupi suurenemist (müüjate seisukohalt tõenäoliselt kõige kasumlikum vanusegrupp).* Kuna majanduslike väljavaadete ja rahvastiku prognoosi kohaselt ei ole lähiajal oodata olulisel määral uute tarbijate lisandumist ning ostujõu paranemist, tähendaks uute ostukeskuste lisandumine turule olemasolevate tarbijate ümberjagunemist kaubanduskeskuste vahel.* Muutused rahvastiku struktuuris võivad viie aasta perspektiivis tõlgendada tarbijate käitumise muutumist varasema impulsiivse ja ebaratsionaalse käitumise ning trendiostude tegemise asemel konservatiivsete hoiakute ja kvaliteediostude tegemise poole (väheneb sooritatud ostude arv, kuid on tõenäoline, et tõuseb keskmine ostu hind).Allikas: Colliersi Tallinna kaubanduspindade turuülevaade
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.