Kuidas Äripäev Sinu rikkust arvutab?

Artikkel

- Uudised
- 21. september 2010 kell 10:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas Äripäev Sinu rikkust arvutab?
Viiesaja Eesti jõukama inimese varade maht langes aastaga 122 miljardilt 111 miljardi kroonini, selgub sel reedel juba üheksandat korda avaldatavast Äripäeva rikaste TOP 500st.
Kuna võõraste inimeste rahakotti meist kellegi pääsu ei ole, koosneb rikaste edetabel pea eranditult inimestest, kelle varad on hinnatavad Eestis registreeritud ettevõtete väärtuse kaudu. Sellest tulenevalt on rikaste edetabelis ka mõned Eesti kaudu äri ajavad huvitavamad välismaalased, kellest tuntuimate nimedena võib välja tuua Trigon Capitali juhi Joakim Heleniuse või pikaaegse Tallinki juhatuse liikme Keijo Mehtoneni. Samas on aga tabelis ka selliseid ettevõtjaid, kellest Eesti meedias pole varem kirjutatud ridagi.
Lisaks neile leiab tabelist veel mõne jõuka inimese, kes on kunagi oma vara maha müünud, kuid raha Eesti osaühingute kaudu ei liiguta, vaid hoiavad oma rikkust tõenäoliselt arvelduskontol. Edetabelis on ka mõni ettevõtja, kes on oma väärikad valdusfirmad tõstnud välisfirmade alla, kuid kus on põhjust arvata, et tegemist on lihtsalt osaluse peitmisega avalikkuse eest.
Vaadates, kuidas on börsifirmade väärtused ajas kõikunud, võib julgelt öelda, et põhiliselt jääb ettevõtete väärtus vahemikku 1-3kordne omakapital. Depressiivsetel aegadel kukkusid mitmete börsifirmade väärtused järsult ning moodustasid ainult 20% omakapitalist (Tallinna börsil olid sellisteks näiteks Silvano ja Arco Vara).
Ühelt poolt ütleb see seda, et turg ei hinda majanduslanguse ajal ettevõtteid adekvaatselt. Teisalt peegeldab investorite hirmu, et ettevõtted manipuleerivad varade väärtusega. Mõningatel juhtudel on see õigustatud, nähes, kuidas mitmed firmad on aastate lõpus varasid sadade miljonite eest korstnasse kirjutanud.
Äripäev ei ole rikaste edetabelit koostades nii karmi teed läinud ning alla raamatupidamisväärtuse pole üldjuhul ettevõtteid hinnanud. Küll aga oleme edetabelisse pääsenud ettevõtjate juures välja toonud, kui ühe või teise varanduse väärtus võib olla küsimärgiga või on vara väärtust olnud erinevatel põhjustel keeruline arvutada.
Kuna ettevõtte varadega annab teinekord mängida, siis paljuski on meie koostatavat pingerivi aidanud kaudselt kokku panna ettevõtete omanikud ise. Äripäeva rikaste edetabelis peegelduvad summad, mida soovitakse vähemalt saada ettevõtete müügi eest.
Reedel Äripäevas ilmuvas rikaste edetabelis jätkus juba eelmisel aastal alguse saanud puhastumine buumiajal ülikiiresti rikastunud ärimeestest. See muutis järjekorras juba üheksandat korda ilmuva pingerivi varasemate aastatega võrreldes värvikirevamaks.
Viiesaja jõukama inimese varanduse maht küll langes aastaga 122 miljardilt 111 miljardile kroonile, kuid võib arvata, et praeguseks on enamike ettevõtete varad küllaltki konservatiivselt ümber hinnatud, ja see number peegeldab buumiajal ilmunud TOPidest adekvaatsemalt 500 jõukama inimese vara suurust.
Hoolimata kogurikkuse langusest on meeldiv tõdeda, et rikaste edetabelisse pääsemise lävi on aastaga tõusud ligi kahe miljoni krooni võrra (55,5 miljonilt 57,3 miljoni kroonini). Ühelt poolt on siin tegemist sellega, et Äripäeval on õnnestunud varjust välja tuua mitmeid senini peidus olnud ettevõtjad. Teisalt aga tõenäoliselt seetõttu, et on lisandunud palju kasumlikke ekspordile suunatud tootmisfirmasid.
Nii näiteks on reedel ilmuvas edetabelis esmakordselt lehtpuidust siseviimistlusmaterjalide ja saunamaterjali ekspordiks tootev ärimees Aivar Kokk. Pea täielikult ekspordi peal elav mööblivalmistaja Tiksoja Grupi omanik Hanno Murrand ja karastatud klaaside, fassaadide tootmisega tegelevad Andres Suurküla ning Jaan Kadak. Kindlasti teavad paljud ka üliedukat lasterõivaste tootjat Lennet, kelle omanikud Meeli ja Urmas Leeman on tulnud majanduskriisist välja üliedukalt just tänu väga kasumlikule ekspordile.
Skype`i, Playtechi, Helmese, CV Keskuse ja Auto24 buumi ajal maha müünud IT-poiste kõrvale on tabelisse väärika koha sisse seadnud Regio omanik Teet Jagomägi. Tõenäoliselt jõuavad järgnevatel aastal edetabelisse ka tarkvaraarendaja Webmedia Groupi omanikud. Webmedia hinnaks määras riskikapitalifond Enterprise Investors sel suvel 300 miljonit krooni.
Telekomiärimeeste Starmani ja STV asutajate kõrvale tõusis esmakordselt 500 rikkama sekka Telseti omanik Viktor Gaidušin. Naistest on jõuliselt taas pildil ärinaine Terje Aru ning Tallinna linnavolikogu liige Reet Roos. Üllatusi ja uusi nimesid on reedel ilmuvas edetabelis teisigi.
Äripäeva rikaste edetabeli metoodika
Äripäev on rikaste TOPi arvestamise metoodikat täiustanud aastast aastasse. Nii ka sel aastal.
Enamalt on ettevõtete väärtuseks võetud firmade raamatupidamisliku väärtus (ingl keeles bookvalue), millele on otsa liidetud viiekordne 2008-09. aasta keskmine kasum. Kahjumlikke firmade puhul oleme võtnud ettevõtte väärtuseks vaid raamatupidamisliku väärtuse.
Erakorraliste kasumite puhul oleme kasuminumbreid madalamaks korrigeerinud.
Üksikutel juhtudel oleme ümber arvestanud ka ettevõtete varade väärtuse. Seda just sidusfirmade osas, mille väärtuse on ettevõtjad mõnikord arvesse võtnud vaid soetusmaksumuses.
Eredaks näiteks on ettevõtja-rännumees Tiit Pruuli, kelle reisibüroo Adastra Tours kontol on ligi kolmandik Go Group aktsiatest 128 000 kroonise soetushinnaga, samas kui aktsiate tegelik turuväärtus võiks olla ligi tuhatkond korda kõrgem.
Firmade puhul, mille omakapitali tootlus on läbi ajaloo madal või mille varade väärtus võib olla siiani veel küsitav (nt kinnisvarasektor) oleme arvestanud vaid raamatupidamislikku väärtust. Samuti on sarnaselt hinnatud nn passiivsed firmad, mis omavad varadena juba turuväärtusse hinnatud finantsinvesteeringuid (aktsiaid, võlakirju, sularaha, kinnisvara). See metoodika aitab edetabelis paremini kajasta selliste investorite varalist seisu, kelle varanduse väärtus seisneb väärtpaberi- või kinnisvaraportfelli hinnas.
Ettevõtjad, kes pole oma 2009. aasta majandusaruandeid tähtajaks suutnud esitada oleme hinnanud konservatiivsemalt. Kogemus näitab, et aruannete esitamisega viivitavad need ettevõtjad, kel ei lähe praegu kuigi hästi.
Autor: Raivo Sormunen, Aivar Hundimägi
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Meedia ja reklaam
Hetkel kuum