Arved internetipanka

Itella Informationi tellimusel tehti uuring 16 Euroopa riigis, et selgitada välja elektroonilise arvelduse hetkeseis ja tulevikuväljavaated. Uuriti peamisi arveldusvariante paberarvest kuni erinevates elektroonilistes kanalites - e-post, internetipangad, infosüsteemide vahelised arved - liikuvate arveteni välja. Mitte just eriti üllatuslikult lubab uuring ka tulevikus eraisikuist tarbijatele suunatud e-arvete kasvu.

Populaarseim e-arvete vastuvõtuformaat on e-post, palju kasutatakse arvete vastusvõtmiseks ka internetipanka. Vähem kasutatakse erinevaid arvete saatjaid koondavaid lihtsaid arvete esitlemise portaale ja arve saatja spetsiaalset veebilehte. Kõige rohkem saadetakse e-arveid Balti riikides, Taanis ja Norras. Kõige vähem aga Venemaal, Poolas ja mujal Ida-Euroopas. Balti riikides ja Suurbritannias on populaarseim arvete vastuvõtmise viis e-posti teel saadetav arve, Põhjamaade tarbijad eelistavad aga internetipanka saabuvaid e-arveid.

Portaali arved.ee vahendusel liigub ligikaudu 500 000 e-arvet kuus, neist 63% e-postiga saadetavad arved. Need on suured arvud. Meie arvete liikumise raportitel põhinev statistika näitab, et e-posti aadressidelt põrkab tagasi 5-10% arveid. Põhjus on meilboksi täitumine, meiliaadressi vahetus või mu tehniline probleem. Väga paljudel juhtudel jääbki tarbijal arve saamata.

Lisaks võib arve sattuda ka spämmi hulka, jääda märkamatuks teiste e-kirjade tulvas, saaja võib arve ka kogemata postkastist ära kustutada. Need on ohud, mida saab elimineerida arvete internetipanka tellimisega.

Meie kogemusel saadetakse Eestis praegu kogu saadetavate e-arvete kogusest kolm arvet neljast e-postile ja üks internetipanka. Tehtud uuring lubab ka Eestis oodata internetipanga osakaalu suurenemist. 50 suuremat Eesti ettevõtet juba võimaldavad arveldada internetipanga vahendusel, kuid näiteks korteriühistud ja prügifirmad seda veel ei tee ja eelistavad e-postiga saadetavaid arveid. Internetipangast ei lähe arved kuhugi kaduma ja see peaks meeldima arvete saatjaile - seda rohkem arveid makstakse ära. Lisaks on arve maksmine internetipangas mugavam. Tulevikus muutub internetipanka arvete saatmine kindlasti seda enam populaarsemaks, mida enam on sinna võimalus lisada kliendikommunikatsiooni. Praegu on need võimalused väga puudlikud.

Uuringu andmetel on tulevikus e-arvete eelistamise poolest Eesti päris esirinnas - 70% tarbijaist soovib edaspidi saada e-arveid. Veel parema tulemuse sai vaid Taani 76%ga. Meie lähiriikides Lätis on e-arve soovijaid tarbijate seas 61%, Soomes 55% ja Rootsis 54%.