Veneetsia kutsub ruume tajuma

Tänavuse, järjekorras XII Veneetsia arhitektuuribiennaali teema on "Inimesed kohtuvad arhitektuuris" ("People meet in architecture"). Esimest korda ülevaatuse ajaloos täitis kuraatori rolli naisterahvas - tegevarhitekt ja selle aasta Pritzkeri preemia laureaat Kazuyo Sejima (premeeritud koos partner Ryue Nishizawaga).

Peab ütlema, et Sejima kureeritud näitus oli väga kontseptuaalne. Eesmärk tundus olevat anda inimestele võimalus tajuda erinevaid ruume, saada erilisi kogemusi ja kombata ruumimõjude piire.

Nii ulatati Arsenalesse (näitusepaigaks muudetud endine laeva- ja relvatehas) sisenejatele 3D-prillid, mille abil sai kohe näituse alguses vaadata Wim Wendersi filmi Sejima ja Nishizawa projekteeritud ning äsja valminud voolavast Rolexi õppekeskuse hoonest Lausanne'is.

Järgnevad saalid pakkusid nii reaalse suurusega eksponeeritud konstruktsioone, erineva temperatuuriga pilv-ruumi, niitpeenikesi ruumistruktuure, strobovalgustatud veejugasid kui ka kõlaritega täidetud helindatud ruumi.

Giardinis (teine Veneetsia biennaali näituseala, mis koosneb peamiselt rahvuspaviljonidest), endises Itaalia paviljonis, mis on muudetud kuraatorinäituste esitamise paigaks, lisandus nendele veel lõhnaruum ja paviljoni ees pargis paiknev täispuhutav poolläbipaistev plastikruum.

Rahvuspaviljonidest pakkus enam huvi Canada, kus eksponeeriti arhitekt Philip Beesley kineetilist liikuvat maailma. Austraalia esitas kahes saalis 3D-filme oleviku ja tulevikumaailmast, Belgia vastupidi eksponeeris kunstinäituse vormis reaalsetest kohtadest, näiteks metroost, tänavalt, võetud materjalitükke.

Reaalseid maju oli biennaalil suhteliselt vähe eksponeeritud. Kuraatorinäituselt jäid silma Toyo Ito & Associatesi praegu ehitamisel oleva Taichungi Metropolitan Opera 3D-pildid ja suured maketid ning kontserdisaali läbilõiked; Sejima, Fiona Tani ja Ryue Nishizawa Injumina saarele tavalisse Jaapani külla kavandatud kunstiateljeed, samuti nende mägedesse projekteeritud ja ehitatud betoonist suure katuseauguga Teshima kunstimuuseum; ateljee Bow-Wow suurte makettidena eksponeeritud eramud ning Aldo Cibicu nn õnnelinn, kus maaelu tungib oma aedade ja põldudega linna.

Rahvuspaviljonidest eksponeeris Soome koolimaju (kui edukas kooliõpetust pakkuv maa), Brasiilia tähistas esitlusega Brazili linna 50 aasta juubelit peaasjalikult Oscar Nimeyeri tööde kaudu, Taani otsis nägemusi Kopenhaageni tulevikule ning Itaalia esitas oma arhitektuurimõtte arengut läbi valitsenud trendide.

Eesti ekspositsioon "100 maja" tutvustas meie eramuarhitektuuri. Seoses väljapanekuga anti välja ka kataloog, kus on 100 eramut kompaktselt ühes raamatus koos. See annab arhitektuurist huvitatuile hea ülevaate Eesti (eramu)arhitektuurist ja on abiks uutele potentsiaalsetele tellijatele sobivate arhitektide leidmiseks. Eesti ekspositsiooni autorid on Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Martin Pedanik ja Karin Jagodin ning näituse Veneetsiasse biennaalile viimist korraldasid nii Eesti Arhitektide Liit kui ka Eesti Arhitektuurikeskus eesotsas komissar Ülar Margiga. Biennaal on avatud 21. novembrini.