Ära müü, pigem laiene!

Vaadates viimasel ajal ilmunud ettevõtete edetabeleid, torkab silma, et üha suurem osa Eesti edukatest ettevõtetest on välisettevõtete tütred, eriti suuremad ja väärtuslikumad. Eesti ettevõtlus integreerub nii kaubandus- kui ka omandisuhete kaudu intensiivselt Põhjamaadega, palju vähem lõunanaabrite Läti ja Leeduga.

Teiseks, vaadates neid suuri ja edukaid lähemalt, paistab, et valdavalt on tegemist küpsete ettevõtetega, kes väikeses Eestis enam väga suuri investeerimisvõimalusi ei näe ning kelle pilk on arengu mõttes suunatud pigem Eestist väljapoole. Näiteks koosneb ühe tuntud suurettevõtte bilanss juba tubli kolmveerandi ulatuses jaotamata kasumist, mis on edasi laenatud välismaa emaettevõttele. Kokku on Eestist koju laenatud rohkem kui 150 miljonit eurot. Teine jälle, pealtnäha justkui vastupidi, on suutnud ülevõtmis- ja sellele järgnenud ühendamistehinguga muuta võlavaba ettevõtte omakapitali negatiivseks ja tekitada endale emaettevõtte ees pea 100 miljoni eurose võla, mille intressid vajavad igal aastal maksmist.

Mis neid ettevõtteid ühendab, on see, et dividende ei maksa kumbki.

Eesti ei ole ei enam üleminekuriik, vaid Euroopa Liidu täisliige, kahe kuu pärast eurotsooni liige, nii mitmeski asjas oleme teistele eeskujuks. Mudaloopimisele vaatamata oleme poliitiliseltki küpsemas. Vabariigi valitsus peab vastu riigikogu valimistest riigikogu valimisteni. Saavutus, mida pole Eesti ajaloos enne vist olnudki. On loomulik, et vastavalt riigi arengule muutub ka majanduspoliitika.

Laenude andmine välismaistele emaettevõtetele või nendega seotud ettevõtetele viitab Eesti tulumaksuseaduse eripära ärakasutamisele ning ettevõtete poolt raha väljaviimisele ilma formaalselt kasumit jaotamata ja riigile tulumaksu maksmata.

Probleem pole mitte eesmärgis soosida otseinvesteeringute sissevoolu ja tulude reinvesteerimist ettevõtte tulu maksustamise ajahetke edasilükkamise kaudu kasumi jagamiseni, vaid selles, et Eesti ei suuda väljaviidavat kasumit maksustada. Jaotamata kasumi mittemaksustamisel on hind. Ning olukorras, kus uusi greenfield-investeeringuid tuleb sisse võrdlemisi vähe, võib see hind olla kerkinud ebapraktiliselt suureks.

Praxisel on aasta lõpus valmimas uuring ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõjudest, mis on kahtlemata huvitav lugemismaterjal. Loodetavasti hinnatakse seal peale juba avaldunud mõju ka antud eripära oodatavat mõju tulevikus.

Välisinvesteeringuid tuleb Eestisse ka M&A tehingute kaudu, viimasel ajal näiteks Technopolise investeering Ülemiste Citysse või Kalevi ost Orkla poolt. Riigi seisukohast on olemasolevate varade omanikuvahetus siiski vähem oluline. Pealegi, ettevõtte muutumisega välismaise kontserni tootmis- või teenindusüksuseks kaasneb peale positiivsete efektide (nt produktiivsuse tõus) ka risk, et teadus- ja arendustegevuse potentsiaal väheneb ning kõrge lisandväärtusega töökohad liiguvad kontserni peakorterisse.

Kontrolli säilitamine võib olla ka areneva Eesti ettevõtte omanike endi huvides. Näiteks Nordic CF Advisory ei soovita praeguses majandustsükli faasis oma klientidele reeglina ettevõtet 100% müüa, vaid mõelda pigem laienemisele ja vajadusel investori kaasamisele, kes aitaks mitte üksnes finantsiliselt, vaid avaks ka uusi turge (eelkõige muidugi Põhjamaad). Eesti ettevõtetel on Rootsi ja eriti Soome suunal jätkuvalt tugev ekspordipotentsiaal.