Edukate edetabelis said hoo sisse eksportijad

TOP 100 uue tulija, 18. koha saavutanud ASi Graanul Invest juhi Raul Kirjaneni sõnul on nemad aastate jooksul stabiilselt kasvanud. 2009. aasta heal tulemusel oli suur osa uue tehase ostmisel 2008. aasta lõpus ja sellega seoses tekkinud käibe kasvul, märkis ta.

Erakapitalil põhinev Graanul Invest tegeleb Imavere saeveski külje all purugraanulite ehk pelletite tootmisega, samuti bioenergeetika arendamise ja taastuvenergia tootmisega.

Kuna üle 98 protsendi ettevõtte toodangust läheb ekspordiks ja suur osa sellest paariaastaste lepingutega, siis majanduslangus nii suures osas ei mõjutanud, lisas Kirjanen.

“Meie kui eksportija jaoks on oluline, et ekspansiivne ja põhjendamatu tootmiskulude kasv peatus ja osa kuluartikleid läks isegi odavamaks,” rääkis ta eelmist aastat kirjeldades. Kirjanen peab edu võtmeks tegutsemist erinevatel eksportturgudel ning häid ja pikaajalisi suhteid võtmeklientidega.

“Samas meie tütarettevõte Pelletiküte on Eestis jõudsalt arenemas ja loodame igal juhul suuremat osalust ka kohalikel turgudel meie üldises müügiportfellis,” lisas Kirjanen. Graanul Investi juht on veendunud, et pikaajaliselt on Eesti turul olemas koht pea kogu siin toodetud pelletitele, mis aga eeldab turu mitmekümnekordset kasvu.

2010. aasta on siiani läinud ettevõttel suhteliselt stabiilselt. Kirjaneni sõnul on alustatud paljude uute investeeringutega nii oma põhitegevusalal kui ka energeetikas. “Nende investeeringute viljad peaks näha olema tõenäoliselt 2012. aastal, millal ootame jälle suuremat kasvu,” märkis Graanul Investi juht.

Tema juhitav ettevõte on praeguseks kasvanud Baltimaade suurimaks pelletitootjaks, tootmismahult kuulutakse Euroopa esiviisikusse. Aastal 2007 oli Graanul Invest Eesti ettevõtete TOPis 13. kohal, 2008 aga langes edetabelist välja.

Seekordses TOPis 21. koha saanud ASi Tallegg juhi Teet Soormi sõnul tõid mullu edu nelja-viie aasta tagused otsused. 2008. aasta lõpus hakkasid põhilised tooraine hinnad maailmas seoses masuga kukkuma. “Sisendid olid odavad, oli majandussurutis, aga liha hinnad olid turul sellisel tasemel, et me olime võimelised teenima head kasumit,” rääkis Soorm.

Talleggi  põhiturg on Baltimaad, eksport moodustab käibest kolmandiku ja on olnud kogu aeg stabiilne. Soormi sõnul on ekspordi taga paljuski soov laos seisev kaup maha müüa. “Kuna laos ei saa hoida, siis otsitakse turge, filee turg on Euroopa Liit, Aasiasse lähed tiivad ja kanavarbad,” lausus ta.

Kui 2005. aastal sõi eestlane keskmiselt 16 kilo kanaliha aastas, siis mullu 21 kilo ja see mõjutab, inimesed on hakanud rohkem linnuliha sööma, lisas Soorm. “Kui suureneb kogu linnukasvatuse maht, siis on see mõjutatud sisemajanduse tarbimisest,” märkis ta.

Samas tänavune aasta pole Soormi kinnitusel nii hea kui 2009, aga Talleggil läheb siiski hästi. “Järgmisel aastal läheb veel paremini ning vaatame positiivselt tulevikku,” kinnitas ta.

Autor: Indrek Kald, Alyona Stadnik