Hiinas püüab tõsta uuel viisaastakul tarbimist

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 30. detsember 2010 kell 12:13
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hiinas püüab tõsta uuel viisaastakul tarbimist
Hiinas järgmisel aastal algava uue viisaastaku peaeesmärk on viia riigi majandus stabiilsemale alusele. Eelkõige tahab valitsus vähendada investeeringute osakaalu majanduskasvu mootorina ja suurendada eratarbimist.
Statistika näitab, et kui Hiina majanduskasv kiireneb ühe protsendipunkti võrra ja suudab nii püsida viis aastat, kiirendab see ülejäänud maailmas SKP kasvu 0,4 protsendipunkti. Mõju avaldub esmalt kaubavahetuse kaudu, ent samuti kapitali liikumise, turismi ja ettevõtjate tulevikuootuste mõjutamise kaudu, nendivad uuringu koostanud Vivek Arora ja Athanasios Vamvakidis.
Hiina käekäigust ja arenguplaanidest sõltuvad muuhulgas toormehinnad maailmaturul, mis omakorda mõjutavad majanduse väljavaateid toorme ekspordist sõltuvates riikides nagu Venemaa ja mitmed Ladina-Ameerika riigid, samuti Kanada ja Austraalia. Sama laine kergitab masinatööstuse toodangu ja raskeveokite eksporti Saksamaalt, USAst, Rootsist. Suurte valuutareservidega Hiina tugiostud toestavad võlakriisis Euroopat ning hoiavad üleval euro kurssi. Jne. jne.
Samas on Hiina kohal rida tõsiseid murepilvi. Riigi majandust ähvardab ülekuumenemine, kinnisvaraturul kardetakse mulli, inflatsioon kiireneb – viimase vastumeetmena tõstis Hiina keskpank jõululaupäeva järel baasintressi määra.
Valitsus püüab peadpööritavat kasvutempot ohjeldada ning suunata Hiina majandust stabiilsemale kursile. See ei puuduta üksnes ekspordisõltuvuse vähendamist, vaid laiemat kurssi kvantiteedilt kvaliteedile – muuhulgas on kiire areng teinud Hiinast maailma ühe enim saastud looduskeskkonnaga riigi. Nagu nendib ka Hiina peaminister Wen Jiabao on Hiina majanduskasv "ebastabiilne, tasakaalustamata, koordineerimata – ja kokkuvõttes jätkusuutmatu".
Tulevast aastast algab uus viisaastak, mille peamine eesmärk ongi viia Hiina majandus stabiilsemale alusele. Eelkõige tahab Hiina valitsus vähendada (kardetult ebaefektiivsete) investeeringute osakaalu majanduskasvu mootorina ja suurendada eratarbimise osa. Samuti soovitakse tõhustada toormekasutust ja energiasäästu. Võimuladviku peamine hirm on sotsiaalsed rahutused, millele võivad ainest anda nii riigis tuure võttev inflatsioon, kasvav rahulolematus palgatingimustega kui süvenevad lõhed rahva elatustasemes.
Senine kasvumudel, mis on kujutanud endast plaanimajanduse ja kapitalismi tavatut hübriidi, on ammendumas, nendib Hiina Teaduste Akadeemia maailmamajanduse ja poliitika instituudi direktor Yu Yongdin ühes oma viimases artiklis. "Kui Hiinal ei õnnestu oma strukturaalseid probleeme õigeaegselt lahendada, ei ole tõenäoline, et kasv püsima jääb," tõdeb ta.
Tänavu kolmandas kvartalis aeglustus Hiina majanduskasv 9,6%-le aasta alguskvartali 11,9 protsendilt. Aeglasemast kasvust hoolimata möödub Hiina lõppeval aastal siiski veel ühest olulisest verstapostist, tõustes Jaapani asemel maailmas suuruselt teiseks majandusruumiks USA järel. Tuleval aastal prognoosib IMF Hiinale 9,6% suurust SKP kasvu. Pikemas perspektiivis prognoosib Maailmapank aga Hiina potentsiaalse kasvutempo aeglustumist ca 7%-le.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Makromajandus
- Poliitika
Hetkel kuum