Swedbank võib hakata Euroopa Keskpangaga kauplema Eestist

Swedbank Eesti juhi Priit Perensi sõnul kaalub Swedbank Group tõsiselt, kas tuua euro likviidsuse juhtimine Eestisse.

Euroopa Keskpanga vahenditele juurdepääs tekkis Eesti liitumisel euroga, seega on tegu uue asjaga Swedbanki jaoks. "Seni on selliseid tehinguid Swedbank Group teinud Soome keskpanga kaudu," kommenteeris Perens.

Seniste mahtude osas pank täiendavaid selgitusi ei andnud, sest tegemist pole laiemale avalikkusele mõeldud andmetega.

Kas tegevus tuuakse Soomest Eestisse, sellele on Perensi sõnul vara vastata. "Ma ei ole õige inimene sellele vastama, aga seda kaalutakse väga tõsiselt," ütles ta.

"Tänasel päeval ei ole ühtegi otsust langetatud, teema on kaalumisel koos Eesti Panga pakutavate lahenduste/võimaluste likviidsusjuhtimisse sobitumise testimisega," kinnitas Perens.

Swedbank Eesti bilansimaht võib kasvada. Pangajuhi sõnul võib oht peituda selles, et kui kogu euroressurss liigub Swedbank ASi kaudu, siis toob see kaasa ettevõtte bilansi ebaproportsionaalse kasvu.

"Bilansimaht muutuks eelkõige volatiilseks ning seetõttu võrdlus teiste pankade ja riikidega muutuks keeruliseks. Me räägime potentsiaalselt mitmetesse miljarditesse eurodesse ulatuvatest muutustest, vahel ka ühe-kahe päeva jooksul," lausus Perens.

"Küsimus on, kas see on hea ja kellele see meeldib," ütles Perens.Seda peab tõsiselt kaaluma, sest elame väikses riigis, märkis ta.

Perensi sõnul pole pangad üldjuhul huvitatud Euroopa Keskpangast laenamisest, sest viimase intressid on kõrgemad kui pankadevahelise rahaturu intressid. "Säästuefekt tekib vaid juhul, kui rahaturgudel on pangal vahendite kaasamine kas raskendatud või liiga kallis, näiteks võlakriisis vaevlevate riikide pangad," täpsustas ta.

Kauplemise ületoomine Eestisse säästuefekti ei too. Swedbank Group mingit säästuefekti euro likviidsusjuhtimise ümbersuunamises ei näe, peamine argument euro likviidsuse Eestisse toomiseks on seotud faktiga, et Swedbank Eesti on oluliselt suurem kui Soome filiaal, mistõttu ka deposiitide maksete jms katteks vajaminev likviidsus on absoluutarvus suurem, selgitas Perens.

Eesti Panga pressiesindaja ütles, et rahapoliitika rakendamiseks annavad eurosüsteemi keskpangad oma riigi pankadele sobiliku tagatise vastu erinevaid laene ja võtavad vastu hoiuseid.

Sarnaselt teiste euroala riikide keskpankadele pakub Eesti Pank neid võimalusi ka kõigile Eesti krediidiasutustele. Swedbanki otsusest ja selle mõjust peaks küsima Swedbanki käest, lisas ta.