KUIDAS? Firma asutamine

Riskikapitalist ning ettevõtja Allan Martinsoni sõnul äriseadustiku muudatustes midagi revolutsioonilist ei ole. "Kõige tähtsam muudatus on see, et kaotati nõue teha kohe sissemakse omakapitali, see kindlasti suurendab oluliselt ettevõtlusaktiivsust," lausus Martinson.

"Sageli ei ole inimesel 40 000 krooni sisse panna. Mida rohkem ettevõtteid, seda parem Eestile," toetas ka ettevõtja Kaido Jõeleht.

Samas ettevõtja Alo Lillepea seda ei poolda, et füüsilised isikud saavad osakapitali sisse maksta pärast asutamist. "Küsimus ei ole kunagi rahas, vaid idees ning idee tagajärg on alati raha. Kas sa maksad selle raha enne või hiljem, see midagi olulist ei muuda," rääkis Lillepea.

Ühemehefirmas ei pea juht ennast uuesti juhiks valima. Vähem on ka üks bürokraatiapunkt - juhatuse liikmeid saab valida ilma tähtajata, lisas Martinson. "Nendes osaühingutes, mis on ühe inimese omanduses, oli üsna nõme iga kolme aasta tagant ise otsust vastu võtta ning ise ennast uuesti liikmeks valida," kommenteeris Martinson.

Saaremaa Laevakompanii ASi omanik Vjatšeslav Leedo on samuti rahul osaühingu juhatuse liikme ametisse tähtajatult valimise võimalusega. "Kui sul on mitu ettevõtet, on äärmiselt raske jälgida, millal lõpeb mingil juhatuse liikmel juhtimise tähtaeg. Ma ei saa aru, miks peab leping olema kiireloomuline - see on sama mis oma naisega, kas siis iga kolme aasta tagant peaks pikendama nõustumist. Las juht pigem mõtleb töö peale, mitte selle peale, kas temaga pikendatakse lepingut või mitte," lausus Leedo.

Väiksemat laadi ettevõtlust muudab tõhusamaks uuel aastal see, et omanikul on lihtsam kõigepealt osaühingut asutada. Seda eriti valdkondades, kus äri ajamiseks pole tarvis märkimisväärset asutamiskapitali.

Ettevõtlusega pihtahakkamine ja käigushoidmine on vaja puhastada tarbetutest kohustustest riigi- ja haldusaparaadi ees.

Sama lihtne, kui saab olema ettevõtluse alustamine, peab olema ka ettevõtluse lõpetamine. Praegune ettevõtte lõpetamine seda aga pole.