Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mitu elu on eurol?

Fredy-Edwin Esse 06. jaanuar 2011, 00:00

Kahtlemata oli möödunud aasta ühisvaluuta jaoks seni rängim ning mõistagi on ligi aasta aega olnud kõigi keelel ja meelel küsimus, mis saab eurotsoonist. Kas see laguneb? Kes sealt lahkuda võib? Milline riik vajab päästmist? Pidades silmas, et euroalast lahkumiseks mehhanismid puuduvad, ongi võimalik vaid selle kokkuvarisemine, kuid tärkava maailmamajanduse ja Euroopa riikide eelarvekärbete taustal muutub eurotsooni kokkuvarisemine üha ebatõenäolisemaks, kuid kui tuua paralleel kassidega, siis mitu head elu sai raisatud.

Millised on need tegurid, millest euro ja ka suurema osa Euroopa käekäik sõltub? Peamise tegurina ka 2011. aastal nähakse Euroopa suurt võlakoormust ja selle laenu teenindamist. "Eurot mõjutavad eelkõige Euroopa riikide võlakoormuse kasv ja raskused selle refinantseerimisel," ütles Tavid ASi nõukogu esimees Alar Tamming. "Probleemiks on ka USA võlamulli kasvamine ja katteta raha juurdetrükkimine ning järjest kiirenev inflatsiooniline protsess."

LHV valuutaturgude analüütik Risto Sverdlik rõhutab siinkohal võlakriisi tähtsust Euroopa perifeersetes riikides. "Peamine küsimus on 2011. aastal see, kas Kreeka ja Iirimaa kõrval levib võlakriis ka teistesse riikidesse, eelkõige Portugali ja Hispaaniasse, kuid lisaks neile tasub jälgida ka Itaaliat," sõnas analüütik. "Nimelt Hispaanial ja Itaalial on vaja järgmisel aastal tagasi maksta või refinantseerida väga suures mahus laenukohustusi - Hispaanial umbes 155 miljardit eurot ja Itaalial ainuüksi esimeses kvartalis 115 miljardit eurot - ja Portugalil võivad tekkida raskused jätkusuutliku hinnaga finantsturgudelt raha kaasata."

Krediidireitingud annavad olulise signaali turgudele. SEB ökonomist Hardo Pajula toob lisaks majanduslikele teguritele välja ka poliitilise: "Ma arvan, et peamiseks teguriks on eelkõige löögi alla sattunud riikide sisepoliitilised arengud. Kui kokkuhoiuprogrammid valijaskonda tõeliselt pigistama hakkavad, võivad võimule tulla erakonnad, kelle valmisolek IMFi ja Brüsseliga koostööd teha on oluliselt väiksem kui praegustel pukisolijatel."

Eurotsooni olukorrast ja väljavaatest annavad hea ülevaate riikidele omistatud krediidireitingud. "Krediidireitingu langetamine on objektiivse reaalsuse peegeldus," sõnas Tamming. "Mitte krediidireitingu langetamine pole ohtlik, vaid põhjused, miks seda tehakse, ehk ohtlik on üle oma võimete kulutamine, mis lõppeb varem või hiljem fataalselt," lisas ta.

Pajula lisas, et krediidireitingute langetamine omab suurt tähtsust: "Reitingute ümbervaatamised on krediidikriisi senises käigus olnud sageli olulisteks pöördepunktideks, seetõttu võivad need ka eurotsooni käekäiku olulisel määral mõjutada."

Õnneks pole väljavaated eurole niivõrd tumedad, sest ühise rahaliidu tugevdamiseks nähakse kõige kõrgemal tasemel pidevalt vaeva ja omapoolsed soovitused on ka meie asjatundjatel välja pakkuda. "Tuleb teha täpselt vastupidist praegu tehtavale. Lõpetada pankade toetamine ehk erasektori kinnimaksmine avaliku sektori poolt," leidis Tamming. "Lubada investoritel ja pankadel pankrotti minna ja tunnistada kõiki laenukahjumeid nii, nagu nad on, ja viia kõigi riikide eelarved tasakaalu. Euroopa Keskpank peab lõpetama riikide võlakirjade ostmise ja mitte refinantseerima riikide võlgu."

Sama arvas ka Sverdlik. "Võttes arvesse, et siiani pole eurotsooni toimimise teoreetilistest aluspõhimõtetest - riike abipaketiga mitte päästa ja eelarve defitsiit hoida alla 3% SKTst - kinni peetud, siis võiks alustada pöördumisest tagasi nende põhimõtete juurde," soovitas Sverdlik. "Lisaks ei tohtinud Euroopa Keskpank osta riikide võlakirju - ja kindlasti mitte junk-staatuses olevaid võlakirju -, kuid ka sellest põhimõttest on tänaseks loobutud."

Lühemas plaanis on nõrk euro Eesti eksportööridele kasulik . Kes on Eestis tänu saabunud eurole võitjad ja kaotajad? Erinevad osapooled leiavad ühiselt, et tänu Euroopa ühisrahale on suurim võitja turismindus, samas kui suurimaks kaotajaks peetakse finantssektorit, millel jäävad saamata konverteerimistasud. "Suuri võitjaid ja kaotajaid praegu pole, sest faktiliselt oli Eesti kroon juba enne euro tulekut euroga seotud. Võitjateks saab pidada poliitikuid, kes surusid oma tahte läbi, kuid see on Pyrrhose võit," arvas Tamming.

Siinkohal tasub tõdeda, et lühiajaliselt nõrk või nõrgenev euro ei ole eestlastele üldsegi mitte halb. Odavama valuuta toel muutub eesti eksportööridel enda kauba müümine välisturgudele kergemaks ning praeguses majandusolukorras, kus eksport on majandus edasiviiv jõud, oleks see 2011. aastal isegi tervitatav nähtus.

Samas ei saa tugev eksport ja nõrk valuuta olla eesmärk, vaid selleks peab olema ikka elatustaseme tõus, mis eeldab siiski pikemas plaanis tugevat ja kindlat valuutat. Vastasel juhul sööb inflatsioon inimeste säästud ja imporditav kaup muutub liiga kalliks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing