Eesti eksport kasvab mühinal

Samas näitab 69% kogu Eesti ekspordist endale haaranud Euroopa Liidu novembrikuu jaekaubandusstatistika taas kerget langust. Eriti ootamatu languse osaliseks sai Bloombergi andmetel Saksamaa, mille jaekaubandusnäitajad kukkusid oktoobriga võrreldes 2,4%. Kogu Euroopa arvestuses oli jaekaubanduse langus 0,8%.

Kaalukategooria erinevuse tõttu mõju väike. Saksamaale napsu eksportiva AS Liviko juhi Janek Kalvi sõnul saab jaekaubanduse langusega õigustada vaid enda saamatust. "Ma arvan, et eksport on sellistest väikestest muutustest sõltumatu. Eksport on kinni Eesti ärijuhtides ja meie enda tubliduses. Kui oleks totaalne kollaps, oleks muidugi midagi muud," lausus ta.

Kalvi ütles, et üldist hinnangut Eesti ekspordi rekordilistele numbritele ja Saksamaa ning ELi jaekaubanduse ootamatule langusele novembris on raske anda, kuid suurem osa Eesti ekspordist pole jaemüügist otseses sõltuvuses. "Meie toode on, jah, suunatud (Saksamaa - toim) jaeturule ja meid võib see muretsema panna, kuid olen siiski optimist," ütles Eesti suurima viinatootja juht.

Liviko ekspordimaht on kogu Saksamaa alkoholiturgu arvestades imeväike. "Seetõttu näeme end kindlasti agressiivse kasvajana," ütles Kalvi. Tervikuna püsis Liviko mullune eksport 2009. aasta tasemel ja sellise tulemuse üle oli siseturu 15protsendilise kokkukuivamise tõttu põhjust rõõmustada.

Skandinaavia Saksamaast tähtsamal kohal. Kuna Eesti eksporti veavad endiselt Skandinaavia ja Venemaa, ei mõjuta Saksamaa jaekaubanduse langus siinset eksporti kuigi palju, leidis ASi Standard juht Enn Veskimägi. "Ma ei ütleks, et meil pole Saksamaast sooja ega külma, mina müün Saksamaale küll, aga projektiturule. Oleme seotud suurte rahvusvaheliste hotellikettidega, mis uuendavad sisustust erinevates riikides, ja see teeb meie olukorra paremaks," rääkis ta.

Veskimägi märkis, et jaekaubanduse langus annab tootjale tunda alles kvartali pärast, mitte varem. Detsembris avaldas Eesti Konjunktuuriinstituut, et puidu- ja mööblitööstuses mingit kasvu veel pole. "Kui kinnisvarasektoris krahh ära käis, toimetasime meie veel aasta aega," ütles Veskimägi. "Nüüd on vaja oodata, et kopp jälle maasse lüüakse, ja veel üks aasta, et müük minema hakkaks."

Veskimägi tõdes, et Standard müüb praegu küll, kuid kriisiaja hindadega, mis on üsna omahinna lähedal. Standardi eksport mullu aga kasvas, lisas ta.

Meie puhul on oluline eelkõige see, et novembris kasvas pisut meie kõigi kolme suurima väliskaubanduspartneri ehk Soome, Rootsi ja Venemaa sisseveo kasvutempo. Siin on tegemist eelkõige ikkagi suure kukkumise järgse tagasipõrkega, nii et juba puhtaritmeetiliselt peaks Eesti ekspordi kasv esimeses kvartalis tunduvalt aeglustuma. Pikemas perspektiivis on kõige suurem küsimärk Rootsi majanduse käekäik, sealsed kinnisvarahinnad on kasvanud 2009.-2010. aasta jooksul ning erasektori võlatase on oluliselt suurem kui Ameerika Ühendriikides ning on erinevalt Ühendriikidest viimastel aastatel veelgi kasvanud. Eurotsooni probleemid mõjutavadki meid eelkõige Rootsi majanduse kaudu.