Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

KUIDAS? Nutitelefoni šokiarvet saab vältida

Katariina Krjutshkova 13. jaanuar 2011, 00:00

Nutikate telefonide populaarsus üha kasvab: möödunud aasta lõpuks olid nad hõivanud ligi viiendiku mobiilide turust ja Elisa arvates ostetakse neid sel aastal oluliselt rohkem, sest uued mudelid maksavad juba alla saja euro.

Teisalt pöördus möödunud aastal tarbijakaitsesse 11 inimest, kes polnud mobiilioperaatoriga kokkuleppele jõudnud. Hiljuti pöördus ka Äripäeva poole nutitelefoni omanik, kes teadlikult soovis šokiarvet vältida, aga tulutult. Ka teadlik klient võib libastuda. Klient oli nutitelefoni ohust täiesti teadlik. Seega ütles ta ostu tehes teenindajale kohe, et soovib kõik internetiseadistused maha võtta, et mitte šokiarvet saada. Ta keeldus ka mobiilse interneti paketist, sest miks maksta kuus 100-200 krooni, kui tõesti ei soovi internetis käia. Kardetust pahameelest ei pääsenud ta siiski, sest kuu pärast tuli arve, kus temalt nõuti mitme tuhande krooni tasumist.

Operaatori hinnangul oli klient arvatavasti kogemata aktiveerinud mõne seadistuse ja seepärast oodatust suurem arve tuligi. Klient aga ei oska siiani aimata, kuidas küll nii suur arve võis tekkida. Teadmatusse jäävad tagantjärele kõik, sest pärast on võimalik vaadata GPRSi sessioonide eristust, kuid seal on kirjas vaid andmemahud. Kliendil ei ole võimalik pärast näha, millise lehe külastamine või teenuse kasutamine lõpuks arveid põhjustab.

Nutitelefon toimetab omapäi. Šokiarve saamiseks ei pea aga ise oluliselt pingutama: nutikas telefon toimetab omapäi ja laeb alla uut teavet, ka öösel. Seega tuleb arvestada, et isegi süütut ilmateadet ega äratuskella ei toimeta telefon kätte tasuta.

Mobi Solutionsi üks omanikke Linnar Viik märgib, et ka lapsed võivad tekitada salaja arveid kas või multifilmide allalaadimisiga. Tund aega vaikust kõrvaltoas on omandanud lapsevanemale uue tähenduse: nutitelefoni kasutamine võib põhjustada isegi 270 000kroonise (17 300eurose) arve - see on nutitelefoni maksimaalne rahapõletuskiirus tunnis.

Hiiglaslikud arved võivad tekkida eriti välismaal. Kui üldjuhul saab pärast kliendi kaebust operaator hiiglasliku arve miinimumini viia, siis välimaiste arvetega pole nii lihtne - kohalik operaator jääb välisoperaatorile võlgu. Seega võib nutitelefoni kasutaja pärast kahenädalast puhkust Indias avastada, et telefoniarve on 70 000 krooni ja kompromissi korras tuleb ikkagi tasuda 10 000 krooni või rohkem.

Viik räägib, et selliste šokkide vältimiseks peaks kõik operaatorid välja töötama sms-teenuse, mis teavitab klienti, kui tema arve hakkab küündima kokku lepitud summani. Niisamuti võiks selline süsteem kehtida mõistagi mobiilse parkimise korral. Osa operaatoritest teeb seda juba praegu, osa mitte.

Teine võimalus on kliendil ise olla ohtudest võimalikult teadlik, et neid juba eos vältida. Või vähemalt tagantjärele.

See on kindel, et telefonid käivad igal pool ja teevad igasuguseid asju. Aga siin on kaks poolt: üks on kodumaine sisevõrgu tarbimine, hoopis teine on välismaine. Väga suured arved tulevad enamasti välismaalt ja neid ei saa Eesti operaatorfirma lihtsalt maha kanda. Kliendil tuleb ikka mingi osa tasuda.

Sügisel käsitlesime seda teemat raadiosaates "Digitund", kus kõik kolme operaatorfirma esindajad lubasid, et šokiarved on minevik. Isegi, kui need arved peaksid tekkima, lubasid firmade esindajad kliendile vastu tulla. Ma ei näe põhjendust, miks ei peaks operaatorfirma võrgusisese liiklusega šokiarve puhul kliendile vastu tulema. Seal ei tohiks mingit õigustust olla, vastupidisel juhul oleks see kliendi kiusamine. Soovitan iga šokiarve puhul kliendil teenusepakkujaga õiendama minna ja paluda neil oma lubadust pidada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2011, 17:14
Otsi:

Ava täpsem otsing