Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Wikipedia sai 10. aastal ka Eesti haru

Kadri Bank 15. jaanuar 2011, 12:48

Täna, täpselt kümme aastat tagasi sündis võrguentsüklopeedia, mida hoiavad elus tuhanded entusiastid kogu maailmast. Sel suvel lõid Eesti vikipedistid oma organisatsiooni, mis tahab meid kõiki innustada eestikeelset vikit täiendama.

Wikipediasse kirjutati esimesed eestikeelsed artiklid juba aasta pärast võrguentsüklopeedia sündi. Nende kirjutajaks aga ei olnud eestlane, vaid hoopis prantslasest soome-ugri keeleteadlane, kes peitus kasutajanime Kalev taha. Temast järgmine eestikeelsete artiklite lisaja oli hollandlane, samuti fenno-ugrist.

Vikipeediast võib näiteks leida nende kahe entusiasti omavahelise vestluse: „Päris naljakas: kaks välismaist keeleteadlast eestikeelset entsüklopeediat arendamas! Nagu tegemist oleks surnud keelega!“

Kui algusess tekkis eestikeelse kirjapildiga Vikipeediasse artikleid küllaltki aeglaselt, siis see kiirenes oluliselt esimeste eestlaste liitumisel 2003. aasta keskpaigas. Tänase kasvutemponi, mis on umbes 1000 uut artiklit kuus, jõuti 2006. aastal ja sellest ajast alates on see püsinud suuresti muutumatuna. Tänaseks on eestipärasesse Vikipeediasse kogunenud üle 80 000 artikli.

Eestis on täna seltskond vikipediste, kes on juba mõned aastad omavahel ka näost näkku suhelnud, korraldanud suvepäevi ja arutanud, kuidas korralikke artikleid kirjutada, milliseid pilte kasutada ja kust neid saada, kuidas kaastöölisi juurde saada jne.

Eesti keele kõrval ka võru keel

Läinud suvel lõid viki-entusiastid ka MTÜ Wikimedia Eesti, mis funktsioneerib  WMFi Eesti haruorganisatsioonina. Selle juhatuse liige Teele Vaalma ütleb, et selliseid organisatsioone võib igas riigis olla vaid üks. Tegemist ei ole ametlikult WMFi osaga, kuid organisatsioonil on õigus kasutada Wikimedia nime ja sümboolikat. Vaalma sõnul on MTÜ põhiline eesmärk Wikipediat lähemalt tutvustada ja innustada inimesi sinna artikleid kirjutama.

Eesikeelsesse Vikipeediasse on Vaalma sõnul aktiivseid kirjutajaid ehk neid, kes tegelevad sellega iga nädal või iga päev, paarkümmend, harvem kirjutajaid aga tunduvalt rohkem. Vaalma ise tegeleb Wikipedia tekstidega iga päev.

Seejuures on MTÜ seadnud oma eesmärgiks ka võrukeelse Wikipedia arendamise, praegu võrukeelsete artiklite aktiivseid kirjutajaid on kaks-kolm. Entsüklopeediast leiab umbes 4400 võrukeelset artiklit.

WMFi käest saavad kohapealsed harud projektide jaoks taotleda raha ja ka eestlased said starditoetust 6000 dollarit. Seda kasutatakse näiteks sel talvel Eesti koolides Wikipedia kasutamise teemaliste küsitluste ja loengute läbiviimiseks.

Vaalma kogemuse põhjal on õpetajate ja õpilaste seisukohad Wikipedia usaldusväärsuse kohta täiesti vastandlikud – kui õpilased võtavad sealt loetavat infot sulatõena, siis õpetajad ei pea reeglina Wikipediat üldsegi väärtuslikuks.
Vaalma ütleb Wikipedia usaldamisest rääkides, et arvestada tuleb seda, kui tõsise kirjatükiga on tegemist. „Eristada tuleb kooli kodutööd ja uurimistöid. Näiteks ülikooli uurimistöödes ei soovitada üldse toetuda (ühtki tüüpi – toim.) teatmeteostele, vaid alati pöörduda algallikate poole.“

Võib-olla mõjub rahustavalt ka teadmine, et eestikeelses Vikipeedias on Vaalma sõnul suur osa kaastöölisi, kes enda käsitletavas valdkonnas ka selle ala asjatundjad või tudengid on.

„Kuna tegemist on vabatahtlikega, siis nad ka kirjutavad teemadel, mis neid ennast huvitavad. Toimetajad tegelevad ka sellega, mida on tarvis kirjutada. Näiteks artiklitega, mis on puudu,“ lisab ta.

Wikit ei pidanud sündimagi

Ilmselt poleks usaldusväärsuse küsimust iialgi tekkinudki, kui edu oleks saatnud Wikipedia eelkäijat Nupediat. Nupedia oli entsüklopeedia, mida idee järgi oleks koostanud oma ala asjatundjad. Klassikalistest teatmeteostest eristanuks seda see, et Nupedia oleks kättesaadav võrgus. Selle sisu oleks enne avaldamist käinud läbi eelretsenseerimise protsessi sarnaselt teadusartiklitele, mis vajavad enne avaldamist teiste teadlaste heakskiitu.

Jaanuaris 2001 loodi Nupedia kõrvalprojektina aga Wikipedia, kuhu said huvilised sisestada artikleid Nupedia artiklite jaoks info kogumiseks. Wikipedia kogus aga kiiresti populaarsust ja hakkas peagi Nupediast sõltumatult oma elu elama. Paar aastat hiljem pandigi Nupedia kinni ja selle sisu liideti Wikipediaga.

Tänaseks infomahult maailma suurima entsüklopeedia lõid kaks ameeriklast, filosoof Larry Sanger ja IT-ärimees Jimmy Wales. Esimene lahkus projekti juurest aga kohe alguses ning Wikipedia „isaks“ peetakse täna ainult Walesi. Wikipediat haldab Walesi loodud sihtasutus Wikimeadia Foundation (FMF), mille peakontor asub San Fransiscos.

Raha pole probleem

Nii entsükloppeedia sisu loojateks kui ka kogu projekti rahastajateks on algusest peale olnud vabatahtlikud. Wikipedia ja selle sõsarprojektid opereerivad aastas umbes 16 miljoni dollarilise eelarvega, mis on võrreldav mõne Hollywoodi linateose eelarvega.

Igal aastal teeb Wikipedia raha kogumiseks kampaaniat ja neil pole olnud probleemi eelarve täitumisega. Seejuures on annetajad muutunud Wikipedia osas aina heldemaks, sel aastal kogunes eelarvesse 16 miljonit läbi aegade kõige lühema perioodi jooksul ja annetajate arv on eelmise aastaga võrreldes kahekordistunud. Annetusi tuleb umbes 140 riigist.

Täna tehakse Wikipedia lehele 400 miljonit üksikkülastust kuus ja see on viies enim külastatud lehekülg maailmas. Enim kasutajaid on Ameerikas ja Saksamaal ning ehk mitte üllatuslikult on just Wikipedia ingliskeelne versioon enim kasutatud.
Aktiivselt sisu toimetavaid ja täiendavaid inimesi on üle maailma 30 000. Kõikides keeltes kokku on Wikipedias 17 miljonit sissekannet.

 

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. January 2011, 15:36
Otsi:

Ava täpsem otsing