Prügikaklus

28. jaanuar 2011, 06:45

Eesti Energiale kuuluva Iru soojuselektrijaama jaoks on prügipõletusploki rajamine elu ja surma küsimus. Seda mõistab Veolia, kes üritab erinevaid võtteid kasutades Iru jaamale surmahoopi anda.

Euroopa üks suuremaid jäätmekäitluskontserne, Prantsusmaa taustaga Veolia soovib kaitsta oma praegust turupositsiooni ning on lahinguväljale saatnud ka mõjukad poliitikud. Kahe suurkontserni prügikakluse tulemus mõjutab paljude ettevõtjate ja eraisikute kütte- ning jäätmeveo arveid.

Iru soojuselektrijaama juures on kopp juba maasse löödud ning kohe-kohe hakatakse valama prügipõletusploki vundamenti. Riigile kuuluv energiahiid investeerib sada miljonit eurot (1,6 miljardit krooni), et seni lihtsalt prügimäele kuhjatud segaolmejäätmetest edaspidi soojus ja elektrienergia välja pigistada. “Jäätmete põletamine annab jaamale uue hingamise,” räägib Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte juht Ando Leppiman.

Iru jaamale on see projekt elu ja surma küsimus. Viimastel aastatel kahjumit tootnud jaama tulevikustsenaariumina on arutluse all olnud ka selle sulgemine. Sellisel juhul oleks Tallinna soojaturule jäänud üks müüja, Dalkia kaudu Veolia kontserni kuuluv Tallinna Küte, kes siis oleks edaspidi dikteerinud pealinna soojahinda.

Võitlus käib vahendeid valimata

Ando Leppimani sõnul on jäätmepõletusploki rajamisel lennanud Eesti Energiale pidevalt kaikaid kodarasse.

Möödunud suvel esitas hiljuti Reformierakonda astunud ning riigikogusse kandideeriv Kaja Kallas monopolidevastase seaduse eelnõusse parandused, millega oleks jäätmepõletusploki turulepääs veelgi raskemaks tehtud. Reformierakonna tagatuba oli kui üks mees selle paranduse poolt. Tagasi tõmbuti pärast ajakirjanduses ilmunud artikleid, mis näitasid, et Tallinna Küte teenib selle muudatusega 150 miljonit krooni. Parandusettepaneku taga nähaksegi just Veolia kõrvu.

Suvel vaidlustas Dalkiale kuuluva Väo elektrijaama juht Andres Taukar, kes ise elab prügipõletustehase ligidal, koos nelja kohaliku elanikuga kohtus prügipõletustehase ehitusloa. Eesti Energia vaidlustas omakorda selle vaidlustamise. Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam rääkis toona BNSile, et ehitusloa vaidlustajad teenivad Tallinna Kütte, Väo elektrijaama, prügiveoettevõtte Veolia ja Tallinna prügila omanike huve. Need Veolia gruppi kuuluvad ettevõtted kindlustavad Heinami hinnangul Tallinna kütteturul oma monopoolset positsiooni.

Löögi all prügilad

“Käib kõva nügimine, kõigil on ärihuvid kaalul,” tunnistab Veolia Keskkonnateenuste juht Argo Luude. Miks siis ikkagi nügitakse? Põhjus on lihtne, Iru prügipõletusplokk suudab aastas täisvõimsusel küttes katlasse ajada 220 000 tonni prügi, samas kui põletatavaid olmejäätmeid viiakse Eestis prügimäele 300 000 tonni ringis. Eesti Energia plaanib jäätmeid vastu võtta sedavõrd soodsa hinnaga, et ühelgi prügilal pole sellele tulevikus midagi vastu panna. 
Kui Eesti Energia Iru elektrijaama laienduse teoks teeks, lööb ta prügituru korralikult segi. Seega varsti peab keegi oma äri kõvasti koomale tõmbama hakkama, löögi all on ka Veolia suuromandisse kuuluv Tallinna prügila.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. January 2011, 10:31
Otsi:

Ava täpsem otsing