2015 pole Balti riigid Euroopas enam energiasaar

03. veebruar 2011, 08:07

Eesti ja Soome vaheline gaasitoru Baltic Connector või perspektiivis ühendus Eesti ja Läti vahel elektrienergia ülekandeks võiksid tulevikus valmida Euroopa Liidu kaasfinantseerimisel – potentsiaalsel tuumajaamal Eestis aga sellist toetuselootust poleks.

ELi võimalikku toetust suurtele energiainfrastruktuuri projektidele arutavad homme Brüsselis ELi valitsusjuhid. Erakorralise Ülemkogu põhiteemadeks on energeetika ja innovatsioon – plaan on paika panna lähema kümne aasta suunised.

Euroopa Liidu ühine energiaturg peaks valmis saama aastaks 2014 ning aastaks 2015 ei tohiks olla enam ühtegi turupiirkonda – nagu seni on olnud Balti riigid, mis oleks ELi ühisest turust ära lõigatud.  „Sisuliselt tähendab see, et selleks ajaks peaksid tekkima täiendavad ühendused Leedu ja Poola vahele nii elektri kui ka gaasivõrkude osas ning diskussiooni all on ka Eesti ja Soome vaheline gaasitoru,“ ütles majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel.

Kuid nagu tõdeb ELi energiavolinik Günther Oettinger, ei ole mitte kõigi selliste ühenduste rajamine äriliselt tasuv, ehkki energiajulgeoleku seisukohalt on ühendusi vaja. Nii arutavadki valitsusjuhid esmakordselt eraldi finantsinstrumendi loomist ELi suurte energiainfrastruktuuriinvesteeringute kaasrahastamiseks. Ühe võimalusena on kaalumisel spetsiaalsed võlakirjad. Enne aga tuleb Euroopa Komisjonil selle aasta keskpaigaks kaardistada need potentsiaalsed projektid, mis taolist kaasrahastamist vajaksid ning see kajastuks siis ka ELi järgmise eelarveperspektiivi aruteludel.

„Ega neid projekte enam väga palju järgi pole jäänudki,“ ütles Einari Kisel, elektriturul on paljud ühendused juba loodud või loomisel. „Gaasituru isoleeritus on aga Balti riikides selge teema veel praegugi,“ ütles Kisel.

Taolist ELi tuge võib tulevikus saada Soome ja Eesti vaheline gaasitoru, kus Soome senine vähene huvi on osaliselt põhjendatav sellega, et projekt pole majanduslikult tasuv.
„Torujuhtme rajamine looks atraktiivsema keskkonna ka LNG terminali ehitamiseks, sest turg on suurem,“ ütles Kisel.
Kas perspektiivis võiksid toetust saada ka LNG terminalid on Kiseli sõnul suur küsimärk – Poolas on pretsedent loodud. „Kindlasti mitte,“ ei tasu aga Kiseli sõnul eurotoetust loota võimalikule tuumajaamale Eestis. Niivõrd kui võimalik, peab ELi energiaprojektide rahastus jääma turupõhiseks. Volinik Oettingeri sõnul võiks toetuse osakaal olla 10, 15 kuni 20%.
Eesti huvi on, et EL ja Ülemkogu võtaks selge seisukoha ka kolmandates riikides toodetud elektrienergia pääsu osas ELi turule. Eesti on esitanud siin rea ettepanekuid – näiteks nõude kehtestamine, et kogu elekter müüakse börsil või eraldi tasu, mis tasandaks Euroopa heitmekvootide süsteemist johtuvaid hinnavahesid. Kiseli sõnul on arenguid ja lahendusi oodata ehk selle aasta lõpuks.

Vahetult tippkohtumise eel avaldas Komisjon oma hinnangu ka sellele, kuidas liikmesriigid on edenenud aastaks 2020 seatud ambitsioonikaid eesmärkide täitmisel taastuvenergia ja energiasäästu osas ning tõdes, et märgist jäädakse maha. Vaid kolm riiki Saksamaa, Ungari ja Rootsi täitsid taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia ja transpordikütuse osas 2010. aastaks seatud vahe-eesmärgid. Volinik Oettingeri sõnul tuleb investeeringuid 2009. aasta 35 miljardi euro tasemelt enam kui kahekordistada, et 2020. aastaks seatud eesmärgini jõuda.
Einari Kisel möönis Eesti mahajäämust biokütuste osas, tuues põhjuseks kogu ELis selles osas valitseva ebaselguse ning probleemid, mis on ilmnenud nõude reaalsel rakendamisel. Taoline kütus ei sobi kõigile sõidukitele ning külmas kliimas on kerged tekkima tehnilised probleemid. Elektrienergia tootmise osas taastuvatest allikatest täidab Eesti Kiseli sõnul juba 2011. aastaks seatud vahe-eesmärgi – Komisjoni materjalides väidetava mahajäämuse põhjuseks võivad olla vanad andmed.
Euroopa Komisjon on skeptiline ka energia säästu osas võetud eesmärkide täitmisel. Siin on uuendusena kaalumisel raskesti mõõdetavate sihtide asemel standardite ühtlustamine näiteks hoonete energiasäästu või energiat tarbivate seadmete osas.

Euroopa jääb konkurentsis alla

Euroopa on konkurentsivõimelt USA-le ja Jaapanile alla jäämas ning juba on Hiina ja teised kiiresti arenevad riigid Euroopale kannule jõudmas, hoiatas sel nädalal Euroopa Komisjon, avalikustades järjekordse hinnangu ELi riikide innovatsioonivõimele.

See näitas, et vaid neli Euroopa Liidu riigis – Rootsis, Taanis, Soomes ja Saksamaal – on innovatsioon maailmatasemel.
Eesti paigutus nende riikide gruppi, mis jääb liidrite järel lähedale Euroopa Liidu 27 riigi keskmisele. Läti ja Leedu on selles aga vallas kõige mahajäänumate

riikide seas.
Äsja manitses USA president Barack Obama oma aastakõnes suurendama investeeringuid haridusse ja teadusesse, nimetades praegust hetke USA uueks „sputniku momendiks“, mil tuleb end kokku võtta. Sama sõnum oli reedel energeetika kõrval teise tähtsaima küsimusena innovatsiooniteemat arutavatele ELi valitsusjuhtidele ka ELi teadusvolinik Maire Geoghegan-Quinnil.
Eesti on seisukohal, et EL võiks innovatsiooni alla selgemalt rõhutada digitaalse ühisturu väljaarendamise rolli ning pelgalt raha eraldamise asemel panustada eelkõige innovatsiooni arengut soodustava keskkonna loomisele. Süsteem võiks olla võimalikult paindlik, et investeeringute raha mitte n.ö ette suurprojektide alla kinni panna.

„Me vajame ELi poliitikutelt selget signaali, et innovatsioon on prioriteet,“ teatas tippkohtumise eel Euroopa Tööstuse Ümarlaua juht Leif Johansson. Ettevõtjad tahaksid näha siuuremat rõhuasetust uudsele tehnoloogiale avalikel hangetel, erasektori suuremat kaasamist ELi teadusprogrammides ning suuremat selgust taastuvenergia investeeringute rahastamise osas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. February 2011, 17:33
Otsi:

Ava täpsem otsing