Ülemkogu arutab ka euro kriisikava

03. veebruar 2011, 15:10

Reedel Brüsselis kogunev valitsusjuhtide Ülemkogu on küll pühendatud energiale ja innovatsioonile, kuid turud ootavad täpsemaid detaile ka uuest strateegiast euroala võlakriisi lahendamiseks.

Uue strateegia keskmes on kokkulepe euroala rahanduslikult tugevate liikmesriikide ja raskustes perifeeria vahel, mille pankadel ja valitsustel on väga raske turult mõistliku hinnaga laenu saada.

Maksujõulised riigid on valmis kaaluma euroala kriisifondi laenuvõime suurendamist ja mandaadi laiendamist. Vastu nõutakse aga Saksamaa ja Prantsusmaa eestvedamisel olulisi muutusi euroala riikide majanduse juhtimises, et muuta nõrgemad riigid konkurentsivõimelisemaks ja edaspidi selliseid kriise vältida.

Ajalehe Wall Street Journal andmeil on paketis muuhulgas detailsem info euroala püsivast kriisihaldusmehhanismist, mis jõustuks 2013. aastast, rangemad eelarvedistsipliini nõuded ning teatud leevendus mullu väga karmidel tingimustel abilaenu saanud Kreekale ja Iirimaale.

„Pakett töötaks, kui see aitaks vähendada võlakoormat riikides, kus see on kasvanud kõige kiiremas tempos,“ ütles lehele Brüsseli mõttekoja CEPS juht Daniel Gros. „Kui võlad ei vähene, on ülejäänu kasutegur üsna väike.“

Võlakoorma vähenemine tõstaks ranged kärpekavad juurutanud riikide pingutuste usaldusväärsust. Praegu on mitmed analüütikud viidanud sellele, et isegi kõige drastilisemad kärped ei suudaks Kreekat ja võib-olla ka Iirimaad ja Portugali maksejõuetusest päästa.

Kuidas võlakoormat vähendada, on praegu alles lahtine. Eile Saksamaa seisukohtadest ajakirjanikke briifinud valitsusametnik ütles, et Saksamaa ei toeta kriisifondi kasutamist raskustes riikide võlakirjade ostmiseks. Prantsusmaa on siin eriarvamusel.

Kriisifondi vahendeid võib vaja minna ka siis, kui Euroopas plaanitavad karmimad koormustestid pankadele toovad ilmsiks kapitalivajaduse, mille katmiseks on vaja välisabi.

Pikemas perspektiivis tuleb euroala riikidel aga usalduse taastamiseks eelkõige investoreid veenda, et eelarvedistsipliin paraneb ja konkurentsivõime kasvab. Siin tuleb mängu Saksamaa ja Prantsusmaa eestvedamisel kuju võttev tihedama majanduskoostöö kava, mille raames on räägitud nii paindlikumatest tööturgudest, ühtlasemast poliitikast maksude, palkade ja pensionisüsteemide osas kui ka rangete eelarvedistsipliini nõuete raiumist Saksamaa eeskujul lausa põhiseadusesse.

Võimalik, et tulevikus hakkavad uue koostöövormina toimuma ka euroala riikide tippkohtumised, ütles eile briifingul Saksamaa valitsusametnik.

Ettevaatlik optimism, et euroala liidrid saavad võlakriisi kontrolli alla on tugevdanud eurot ja tõstnud euroala riikide võlakirjade hindu.

„Turg loodab, et poliitikategijad haaravad nüüd härjal sarvist ja tegelevad korraga nii euroala ees seisvate lühiajaliste kui pikaajaliste probleemidega,“ ütles WSJ-le kindlustushiiu Axa Group peaökonomist Eric Chaney. „Risk on aga, et detailid ei ole eriti veenvad, mis tähendab jätkuvat survet euroala nõrgematele liikmesriikidele,“ ütles ta.

Pole kindel, kas turg on valmis ootama märtsi lõpus toimuva Ülemkoguni, kus EL on lubanud avalikustada uue kompleksse strateegia koos kõigi detailidega. Homsel erakorralisel Ülemkogul vaidlused alles jätkuvad.


 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. February 2011, 15:42
Otsi:

Ava täpsem otsing