Kohtuvõidu saanud ootavad riigilt õiglast hüvitist

03. veebruar 2011, 07:26

Juurtega taasiseseisvuse algusajast pärit vaidluses VEB Fondi sertifikaatide hüvitamise üle on pall riigi käes. Kui riik ei paku kohtuvõidu saanud äriühinguile neid rahuldavat hüvitist, võib selle suuruse üle puhkeda uus vaidlus.

„Riigi kohustus on nüüd määrata hüvitis ja kui see määratakse ebaõiglaselt või kui see ei rahulda kaebajaid, siis võib sellest järgmine vaidlus tekkida,“ kommenteeris advokaadibüroo Glimstedt partner ja vandeadvokaat Indrek Leppik 1. veebruaril jõustunud ringkonnakohtu otsust.

Ta avaldas siiski lootust, et riigiga on võimalik kokkulepe saavutada. „Vaieldud on juba üksjagu kaua,“ lausus Leppik, ent möönis, et samas pole riik seni kordagi nendega läbirääkimistesse laskunud. „Nüüd, kui lõplik otsus on olemas, peaks riik üheksa kuu jooksul lahenduse leidma. Kas nad selle aja jooksul ka kaebajatega ühendust võtavad, ei oska öelda.“
Kuna riigikohus ei võtnud eile menetlusse valitsuse, sihtasutuse VEB ja Eesti Panga kassatsioonkaebused, jäi jõusse Tallinna ringkonnakohtu otsus, mille kohaselt peab riik lahendama VEB Fondi sertifikaatide hüvitamise küsimuse üheksa kuu jooksul.

Riigi vastu alustasid kohtuteed 2004. aastal viis äriühingut: AS Saare Kalur, AS Pärnu Kalur Holding, AS Akke (likvideerimisel), AS A.O.Imbi (pankrotistus 24.04.98) ja AS Tartu Lihakombinaat (pankrotistus 26.02.98). Äriühingud taotlesid, et riiki kohustataks kompenseerima VEB Fondi seni hüvituseta sertifikaadid. Indrek Leppiku andmeil on viie äriühingu kogunõue umbes 3,2 miljonit eurot (üle 50 miljoni krooni).

„VEB Fond pole Venemaalt raha tagasi saanud ega ka muu majandustegevuse kaudu mingit vara tekitanud ja seega on kõik jäänud tänase päevani pika ninaga ehk pole saanud reaalset kompensatsiooni,“ rääkis Leppik.
„Kuna ettevõtete raha on 20 aastat kinni olnud, peaks riik maksma mitte ainult nõudesummad, vaid ka õiglase hüvitise. Ja see peaks olema päris suur täiendav kohustus,“ lisas vandeadvokaat.
Leppiku sõnul puudutab jõustunud kohtuotsus vaid viit kaebuse esitanud juriidilist isikut. „Teiste (VEB Fondi sertifikaatide omanike – toim.) suhtes otseselt riigil kohustust kompenseerida pole, kuigi ka neil on sarnane probleem,“ lausus Leppik.
Eesti esimese aktsiaseltsi, A.O.Imbi asutaja ja omanik Vambola Kolbakov ütles, et kuna VEB Fondis raha pole, peaks riik huvi tundma, kuhu külmutatud raha kadus. „Riik saab praegu maksta meile hüvitist maksumaksja arvelt, aga see ei ole ilus tegu,“ sõnas ta.
„Kuna kohtuotsuses on kirjas, et riik peab katma meile kõik kulud, siis on ju loogiline, et lisaks nõudele peab maksma ka viivist,“ märkis ta. Kolbakovi andmeil moodustas A.O.Imbi algnõue 3,29 miljonit dollarit.

Vaidluses riiki esindav justiitsministeerium ei soostunud vastama, kui palju kavatseb riik kohtuvõidu saanud äriühingutele lisaks nõudesummadele maksta õiglast hüvitist, kust hüvitise maksmiseks raha võtetakse ning mis saab siis, kui pakutud hüvitis kaebajaid ei rahulda.
„Ringkonnakohtu otsuse kohaselt peab riik otsustama üheksa kuu jooksul, kuidas lahendada VEB Fondi sertifikaatide hüvitamise küsimus. Enne seda, kui riik vastavaid otsuseid teinud ei ole, ei saa me paraku ka teie küsimustele vastata,“ edastas justiitsministeerium oma napi kommentaari.

Kommentaar. Peeter Jalakas, ASi Saare Kalur nõukogu esimees: Meie raha on 20 aastat kinni olnud

Kõigepealt ootame ära, mis pakkumise riik teeb, ja selle otsuse tegemiseks on riigile üksjagu aega antud. Saime VEB Fondi sertifikaate 1992. aastal 150 000 dollari eest ja seega on see raha meie jaoks 20 aastat kinni olnud. Asjade normaalne käik võiks nüüd olla niimoodi, et makstakse ära see summa, mis meil saada on, pluss intressid ja viivised ning kulud. Meil on õigus näiteks nõuda kulutusi, mis me oleme kohtuskäimise peale teinud. Kohtuprotsess on kestnud aastaid ja see pole odav asi.

Taust
• 1992 külmutas Vene Föderatsioon Nõukogude Liidu Välismajanduspanga (VEB) kontodel oleva Eesti juriidiliste isikute vara.
• 1993 moodustati Eesti Panga juurde VEBis külmutatud Eesti pankade kontodest Eesti Vabariigi nõuete fond VEB Fond. VEBiga olid seotud Põhja-Eesti Aktsiapank (PEAP) ja Balti Ühispank (UBB), kellel jäi kokku Moskvasse kinni hinnanguliselt 890 miljonit krooni.
• Fondi koondatud nõuete ulatuses lasti välja vabalt ringlevaid sertifikaate nõuete kompenseerimiseks, kui külmutatud kontod taas avanevad. Käesoleva ajani seda toimunud pole.
• 2006 oli Eesti Panga teatel VEB Fondi nõuete maht 274,3 miljonit krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. February 2011, 07:26
Otsi:

Ava täpsem otsing