Müüge, kuhu saate. Ka Venemaale

Peaminister Andrus Ansip kommenteeris möödunud nädalal pärast aasta lõpu ekspordi raketina sööstmist, et Venemaa osakaal Eesti ekspordis ei peaks enam kasvama. Kümnendikust aitab küll, sest liigsuur sõltuvus ühest riigist pole kuigi mõistlik. On riskantne.

Ühelt poolt tundub munade jagamine erinevatesse korvidesse mõistlik, teisalt on peaministri väljaütlemine kahepalgeline. Aastaid on Eesti olulisemad väliskaubanduspartnerid olnud Rootsi ja Soome, kes moodustavad väljaveost kuus umbes ühe kolmandiku, aktiivsematel kuudel mõlemad ka viiendiku. Kas see ei ole riskantne?

Seotus Rootsi ja Soome majandusega on meil ühelt poolt kiitust väärinud - et oleme rohkem Põhjamaa kui Balti riik - teisalt teemaks, kui ajad kehvemaks kisuvad. On ju meie ehitajad ja kauplejad sealgi näinud, kuidas kehval ajal "oma särk ihule ikka kõige ligemal" egiidi all välismaalaste peal protektsionismi katsetatakse.

Minu soovitus tööstureile, ärge heituge sellest väljaütlemisest.

Vastupidi. Müüge, kuhu saate. Ka väljavedu Venemaale ei vääri häbenemist. Me riigijuhid ei jäta kasutamata võimalust idanaabri suunas poliitilise taaga tõttu näppu vibutada. Teisalt tundub selline kunstlik piiramine asjatu.

Kui ei müü meie, müüb keegi teine. Venemaa tohutu turg nõuab kaupa ning tavatarbija otsused ja maitsed käivad tihti riigi avalikust poliitikast ja retoorikast erinevaid radu, turumajandus aga toob meelepärase ikka koju kätte. Teisalt annab see kogemuse ja kontaktid välisturul läbi löömiseks. Tuntud või lähemale turule on palju lihtsam esimest sammu astuda, kui kohe võõrkeelsesse-kultuurilisse Aasiasse näppe kõrvetama põrutada.

Kohalikud ettevõtted tulid ekspordituru ehk majanduse kasvuveduri käivitamisena edukalt toime. Kui rongil hoog sees, saavad varsti töötuhordidki kaasa sõita.