Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saksa turisti ühe reisipäeva kulu on 75 eurot
Kuigi kõige reisialtimad on Euroopa rahvastest hollandlased ja britid, siis kõige rohkem kulutab turismile sakslane. Sellisele järeldusele jõudis Hamburgis asuv eurooplaste reisiharjumusi uurinud Tulevikuküsimuste Fond (Stiftung für Zukunftsfragen).
Küsitleti kokku 4000 sakslast ja 14 000 erinevate Euroopa riikide kodanikku.
Piisavalt raha, et esitada nõudmisi. Euroopa kõige maksevõimelisema ehk siis saksa turisti maalemeelitaja peab eelkõige pakkuma mõistlikku hinda, ilusat loodust ja külalislahkust. Olulised argumendid reisisihtkoha valikul on ka puhtus, rahu, meeldiv atmosfäär, turvalisus, päike ja ujumisvõimalused. Sakslased hindavad seega suuresti mittemateriaalseid väärtusi, märkis uurimust tutvustanud fondi teadusdirektor Ulrich Reinhardt.
Üha suurem roll on turismis vanemal generatsioonil, kellel on piisavalt aega ja vahendeid reisimiseks.
Kohe pensionäride järel on suuremad reisijad ja kulutajad üksikud ja lasteta paarid. Samas võib endale üle 5 päeva pikkust reisi lubada vaid iga teine sakslane, mis näitab ühiskonna tugevat kihistumist.
Saksa turisti lemmiksihtkohad on kodumaiste paikade järel traditsiooniliselt Hispaania, Itaalia ja Türgi. Populaarsust on kogumas Horvaatia, samas Kreeka hakkab jääma pigem tagaplaanile. Suhteliselt suur on huvi ka Skandinaaviamaade vastu, kuhu tahaks tulevikus meelsasti reisida 14,2 protsenti sakslastest.
Kui keeruline on turiste Euroopa põhjapoolsematesse riikidesse meelitada, näitab asjaolu, et Skandinaaviat nimetas tuleviku reisisihiks vaid sakslased (Skandinaavia pingereas 5. kohal), taanlased (2. kohal) ja hollandlased (3. kohal).
Loodusel tähtis roll. Olulisimad argumendid reisisihi valikul on pea kõigil eurooplastel hinna-kvaliteedi suhe ja ilus loodus. Alles seejärel tulevad külalislahkus (hindavad keskmiselt rohkem sakslased, austerlased ja hollandlased), rahu (oluline poolakatele), puhtus (britid), turvalisus (itaallased), päike (prantslased) ja ujumisvõimalused (venelased).
Ida-Euroopa populaarsust on seni kahandanud imidžiprobleemid. "On endiselt suur vahe, kas öelda kolleegidele-sõpradele, kas käisin puhkusel Rumeenias või Toskaanas," märkis Reinhardt.
Huvitava faktina tõi Reinhardt välja ka selle, et sakslastele on oluline erinevate võimaluste olemasolu, isegi kui neid ei kasutata. Ehk siis võimalus õppida reisil selgeks mõni uus oskus või spordiala või ka uus keel.
Autor: Katri Soe-Surén