Ravimihinnad röövivad üha vähem rahakotti 

Katariina Krjutškova 15. märts 2011, 11:41

Mullu maksid eestimaalased ühe soodusretsepti eest keskmiselt 0,32 eurot (5 krooni) vähem kui 2009. aastal, kuid kasvas inimeste hulk, kes kasutasid ravimeid raskete haiguste raviks.

Samuti suurenes ühe inimese kohta aasta jooksul ostetud soodusretseptide arv. Seega ostsid inimesed 2010. aastal rohkem soodusravimeid kui aasta eest, tasusid aga üldsummas vähem.

Möödunud aasta  septembris alustas haigekassa kampaaniat „Erinevus on ravimi hinnas“, juhtimaks patsientide tähelepanu asjaolule, et sageli on toimelt samaväärsete ravimite hinnad väga erinevad. Kampaania eesmärgiks seati elanikkonna teadlikkuse suurendamise abil vähendada välditavat omaosalust ravimite eest tasumisel.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur märkis, et kampaania on aidanud inimestel senisest enam mõista oma õigusi ja teha valikuid. „Kampaania on oluliselt laiendanud arusaama, et patsiendil on võimalus valida sama toimeainet sisaldavate ravimite seast soodsaim. See on kindlasti olnud üks põhjus, miks omaosalus soodusravimite ostul vähenes,“ lisas Pevkur.

Haigekassa juhatuse liikme Mari Mathieseni sõnul kasvas patsientide omaosalus soodusravimite ostmisel seni igal aastal. „Näis, et tegemist on paratamatusega  ja seda trendi ei õnnestu peatada. 2010. aasta andmetest kokkuvõtteid tehes oli heameel tõdeda, et see on siiski võimalik.

Soodusretsepti maksumus patsiendile oli mullu isegi madalam kui 2008. aastal. Kui käitumisharjumused ei oleks muutunud, siis oleksid Eesti inimesed 2010. aastal soodusravimitele kulutanud oma raha ligi 4 miljonit eurot (62 miljonit krooni) rohkem. Näeme siiski, et patsientide kulutused ravimitele võiksid veelgi väheneda,“ ütles Mathiesen.

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp märkis, et võrreldes varem tehtud kontrollimistega on odavamate ravimite kättesaadavus apteekides paranenud, samuti on kasvanud geneeriliste ravimite osakaal müüdud ravimitest. „Arenenud riikides nagu Inglismaa, Saksamaa, USA, on geneerikute kasutuse osakaal 65-75%. Eestis oli see 2010. aastal 34%, seega on meil arenguruumi veel küllaga“,   lausus Raudsepp.

Perearst ja Perearstide Seltsi esinaine Ruth Kalda rõhutas, et meditsiinilises mõttes on geneeriline ravim originaalravimiga võrreldes sama tõhus, ohutu ning usaldusväärne. „Kui mõne ravimi suhtes tekib küsimusi, tuleks sellest oma perearstiga rääkida. Koos leitakse kindlasti õige lahendus“, julgustas Kalda. 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. March 2011, 11:41
Otsi:

Ava täpsem otsing