Eesti kiirlaenukontori aktsia odav väljamüük Londoni börsil

Ometi teenib Eestis peakontorit omav ja Credit24 kaubamärgi all laenu andev firma kasumit ning firmat juhtiv Rami Ryhanen kinnitab, et aktsia on analoogidest hetkel viis kuni kümme korda odavam.

Kui MCB Finance 2007. aasta jaanuaris Londoni AIM börsil avadebüüdi tegi püsis väärtpaber ligi aasta aega 180 penni juures. Täna maksab väärtpaber vaid 22 penni, mis annab firma väärtuseks 4,4 miljonit eurot. Ka nädala eest avaldatud 2010. aasta tulemused pole aktsiat positiivses suunas liikuma pannud.„Aktsia on väga odav. Viis kuni kümme korda analoogidest odavam. Väärtpaberi hinda on alla löönud üks Saksa fond, kellele kuulus 4% aktsiatest ning mis pärast oma likvideerimist aktsiad börsil maha müüa. Praeguse aktsiakursi juures pole investoritel mingit riski ning hetkel on kõige parem aeg MCB aktsiaid osta,“ annab esmapilgul ulmelise soovituse Ülemiste City kontorist äri juhtiv Ryhanen.

MCB Finance näitas oma värsketest majandustulemustes, et oli 2009. aasta miljoni eurose kahjumi suutnud eelmisel aastal asendada juba väikese kasumiga.„Juba eelmise aasta keskel jõudsime breakeven`isse (nullkasumisse) ja rääkisime, et aasta eine pool tuleb kasumlik. Ja tuligi,“ kinnitab Ryhanen.Lisaks on tänu klientide krediitskoori pingsele jälgmisele ja majandusolukorra paranemisele vähenenud aastaga märkimisväärselt ka laenuprovisjonide maht ning 2010. aasta teisest poolest on hakanud kasvama ka väljastavate laenude mahud.

Ometi on aktsia kaotanud poole aastaga oma väärtusest poole.Ühe peamise probleemse punktini toob Ryhanen välja, et Londoni mõistes on nad väga väike firma. Hoolimata ettevõtte juba päris pikast börsiajaloost on tal kõigest paarkümmend aktsionäri ja väärtpaberiga kaubeldakse vaid kord-paar kuus.Ka Trigon Capitali fondijuht Heiti Riisberg märgib, et tegemist on äärmiselt ebalikviidse aktsiaga.„ Selle aasta kogukäive jääb alla 50 000 naela. See tähendab, et institutsioonide jaoks ei ole tegemist investeeritava aktsiaga.“

Aga miks siis olla Londonis mittekeegi kui Tallinna börsil õnnestuks enda selja taha tõenäoliselt hõlbsalt tuhat-paartuhat aktsionäri ikka saada?„Enne kriisi rääkisime ka Tallinna börsile tulekust. Aga hetkel peab mõtlema, kas aktsiad Tallinnas noteerida. Tallinnasse tulek on võimalik siis, kui saame tulu ja kliendibaasi osas piisavalt suureks. Kuid praegu sellele ei mõtle,“ arutles Ryhanen, kelle poolt juhitud firma teenis eelmisel aastal umbes 75 000 laenu pealt ligi 12 miljonit eurot intressitulu.

Kiirlaenukontori juured jäävad 2006. aasta kevadesse, kui ettevõtte asutajad panid  mängu 2,1 miljonit eurot. Sama aasta sügisel anti välja esimesed laenud. Esimene laen anti välja Eestis, kuna veebi algne platvorm oli eestikeelne. Seejärel tõlgiti see soome keelde ning Soome turust on saanud Credit24 põhiturg kuni siiani.Eestisse on aga jäänud börsifirma peakontor Tallinnasse siinse soodsa maksukeskkonna tõttu.

2007. aasta jaanuaris kaasas kiirlaenukontor aktsiate avaliku esmapakkumise käigus 5,1 miljonit eurot ja aktsiad noteeriti Londoni alternatiivbörsil. 2008. aastal investeerisid omanikud aktsiakapitali veel teist samapalju (5,1 miljonit eurot) juurde.„Raha tõstmine (kaasamine ettevõttesse - toim) oli raske töö. Tuleb rääkida inimestega kuus-kaksteist kuud, kaks aastat enne kui on võimalik raha saada. Londonis oli raha tõstmine suur väljakutse,“ tõi Ryhanen välja.

Praegu tunneb MCB Finance end turul hästi.„2011. aasta tuleb kõvasti parem kui aasta. Meie mahud on tõusnud koos reklaamiga,“ märgib Ryhanen. Lisaks olemasolevale neljale turule (Baltimaad ja Soome) kavatsetakse sel aastal liikuda ka uuele turule. „Rootsi on huvitav koht, konkurents on seal suur, aga inimeste krediidiskoori on lihtne hinnata. Aga vaatame ka teisi riike nt. Tsehhit, Sloveeniat,“ sõnas Ryhanen.Kui raha hakkab üle jääma on firmal plaan hakata tulevikus dividende maksma.“ Millal ja millises mahus on veel lahtine. Eks see sõltub peamiselt sellest, kui kiiresti ettevõte soovib kasvada ja palju on selleks vaba raha. Aga loomulikult peab ettevõtte hoolitsema oma investorite eest ja maksma dividende. Ning seda me ka teeme.“Tõenäoliselt hetkel seda aga loota ei ole. Ryhanen tunnistab, et pigem võib laenukontor raha investoritelt juurde küsida. „Lähimas tulevikus rahakaasamist ei tule, kaugemas võib aga ette tulla küll,“ kelle sõnul läheks uut raha vaja juhul kui laienetakse enam kui ühele uuele turule.Sest raha vajatakse. Ka sellist mille puhul võib lühiajaliste tähtaega puhul ulatuda aastaintress kuni tuhandete protsentideni.

MCB Finance tegutseb kindlasti valdkonnas, mis taastuva majanduse keskkonnas kasvab võimendusega. Tõenäoliselt on tsükli põhi ka kiirlaenuandjate jaoks möödas. Samas on väljastpoolt väga raske hinnata, mis seisus nende laenuportfell täna tegelikult on, sest ettevõte ei avalda põhimõtteid, mille järgi laenude allahindamine toimub. Kogu kriisi ajal on mitmed väikesed finantseerimisasutused võimaluste piires muutnud oma provisjoneerimispõhimõtteid, et pilt väga must ei tunduks. See on ka arusaadav, sest nende ettevõtete endi edasine refinantseerimine sõltub otseselt nende tulemustest ja laenuportfelli seisust.

MCB Finance osas pean kõige kriitilisemaks mitte niivõrd nende laenuportfelli tänast kvaliteeti, vaid pigem nende refinantseerimisega seotud riske. Ettevõtet finantseerib täna vaid Läti Rietumu pank ja seda lühiajaliselt. Kui järgmise aasta märtsis aegub ettevõtte kogu laenuportfelliga võrdses suuruses laen, sõltub MCB Finance edasine eksisteerimine üheselt sellest, kas Rietumu saab ja soovib laenu pikendada. Ettevõte ise seda tagasi maksta ei suuda - see tähendaks kogu põhitegevuse lõpetamist.

Aktsia ise on Londoni AIM-l küll noteeritud, aga äärmiselt ebalikviidne. Selle aasta kogukäive jääb alla 50,000 naela. See tähendab, et institutsioonide jaoks ei ole tegemist investeeritava aktsiaga. Trigoni Arenevate Turgude Finantssektori fondi jaoks ei sobiks MCB Finance ei oma suuruse, likviidsuse ega ka kõrgete äritegevusega seotud riskide tõttu. Erainvestorid peaksid meeles pidama, et tulemuste ootamatu halvenemise korral kaob tavaliselt selliste aktsiate likviidsus täielikult, ehk tuleb jääda 'pikaajaliseks investoriks'.

Autor: Raivo Sormunen, Katre Pilvinski