Eesti maksab euroala kriisifondi 144 mln eurot

„Eesti ettepaneku põhjal tehti praktiliselt ideaalne kompromiss,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi peale kohtumise lõppu. „Parim, mis meil saada oli.“

Erand tehti riikidele, mille SKP on alla 75% euroala keskmisest, ütles Ligi.

Lõpptulemus tähendab Eestile, et meie osaluse suurus kriisifondis (kogumahus 700 miljardit eurot) moodustab ca 9% Eesti SKPst (ca 1,3 mld eurot). Esialgse kavandi järgi – kui aluseks võeti nn Euroopa Keskpanga mudel ehk liikmesriikide elanike arv ja SKP – olnuks Eesti osaluse suurus 12,6% SKPst.

„Peab rõhutama, et see 9% kehtib praeguse seisuga,“ ütles Ligi, viidates sellele, et paljud otsad on ELi valitsusjuhtide tippkohtumise eel alles jätkuvalt lahtised.

Tänase kompromissi järgi rehkendatakse vähem jõukate riikide osalus nüüd sel moel, et 25% kogusummast Euroopa Keskpanga mudeli alusel ja 75% ainult SKP alusel. „See on praktiliselt seesama, mis me pakkusime,“ ütles Ligi. Erand kehtib kuni 12 aastat.

Ära otsustati ka Euroopa Stabiilsuse Mehhanismi (ESM) struktuur. Täismahus on fond 700 miljardit eurot, millest 80 miljardit tuleb liikmesriikidel 2013. aasta keskpaigaks kohe sisse maksta ning 620 miljardit eurot moodustab nn nõudmiseni kapital. Garantiisid nagu praeguses ajutises Euroopa kriisihaldusmehhanismis EFSF püsivas mehhanismis enam ei rakendata. Fondi tegelik laenuvõime on 500 miljardit eurot.

Reaalne raha tuleb Ligi sõnul sisse maksta 2013. aasta keskpaigaks. Eesti osalus reaalselt sisse makstavas 80 miljardis euros on 0,18% ehk 144 miljonit eurot. Pool sellest tuleb tasuda 2013. a suveks, ülejäänud osa järgneva kolme aasta jooksul.

Lõviosa euroala püsiva kriisihaldusmehhanismi rahastamisest langeb euroala suurte riikide õlgadele. Saksamaa rahastab 27,1% fondi mahust, Prantsusmaa 20,4%, Itaalia 17,9% ja Hispaania 11,9%. Saksamaa näiteks panustab ESMi 700 miljardist eurost 190 miljardit.