Sakslastelt tuumaenergiale selge 'ei'

Ligi 60 aastat Daimleri ja Porsche liidumaal valitsenud kristlikud demokraadid (CDU) said nädalavahetusel toimunud valimistel halvima valimistulemuse 1952. aastast. Tuumaenergia vastastel rohelistel tekkis aga esimest korda võimalus jõukal liidumaal valitsusohjad haarata.

"Nende valimiste tulemused otsustati Jaapanis," nentis CDU parteisekretär Baden-Württembergis Thomas Strobl.

Kriis Jaapani tuumajaamades suurendas taas sakslaste hirme tuumaenergeetika ees ning tõstis toetust rohelistele, kes Baden-Württembergi valimistel oma valimistulemust kahekordistasid. Kokku saadi ligi 24,2% häältest, mis kaalub koalitsioonis sotsiaaldemokraatidega üles CDU ja Liberaalsete Demokraatide häältesaagi.

Merkeli vangerdus vahetult valimiste eel, kus ta andis korralduse riigi vanimad reaktorid ohutuskontrolliks ajutiselt seisata ja reaktorite käitusaja pikendamise plaanid uuesti ümber vaadata, ei suutnud valijate toetust kindlustada.

Lisaks toimusid nädalavahetusel Saksamaa suuremates linnades - Berliinis, Münchenis, Hamburgis ja Kölnis enam kui 250 000 osalejaga väljaastumised tuumaenergia vastu.

Merkeli valitsuse esialgne plaan oli tuuma jaamade käitusaega pikendada 2036. aastani. Nüüd on tõenäoline, et enamikku ajutiselt suletud vanemaid reaktoreid enam ei käivitatagi ning Saksamaa kiirendab taastuvenergiale ülemineku tempot, ütles eile CDU peasekretär Hermann Groehe.

"Täna tehti lõplik otsus tuumaenergia tootmise lõpetamiseks Saksamaal," ütles eile opositsioonis olevate sotsiaaldemokraatide juht Sigmar Gabriel.

Börsil tõusid eile nii tuuleenergia klastri firmade aktsiad kui ka Euroopa heitmekvootide hinnad, kuna vähemalt esialgu suureneb reaktorite sulgemisest fossiilsete kütuste tarbimine.

Saksamaa valimistulemustest sattus eile surve alla ka euro, kuna võimuliidu kaotus oli uus ränk tagasilöök Merkelile. See õõnestab Merkeli autoriteeti ning võib kitsendada tema manööverdamisruumi euroala kriisi lahendamisel. Merkeli kolleegid CDUst teevad ilmselt kõik selleks, et piirata Saksamaa heldet rahalist toetust euroala nõrgematele liikmetele, kirjutas eile Wall Street Journal.