Rootsi mehe paneb riidesse Eesti õmbleja

Pool sajandit hiljem kummarduvad õmblejad endiselt õmblusmasinate kohale särke valmistama, aga tegemist ei ole enam rootslaste, vaid Eesti töölistega. Ning Singeri asemel kasutavad nad Etoni enda õmblustehnikat.

Tartus Sangari tehases toodetavatesse särkidesse on Etoni kaubamärki austavad Skandinaavia ja muu maailma mehed riietunud nüüdseks juba pea kaks kümnendit. Tekstiilitööstus Rootsis on aga nüüdseks välja surnud ning räägitakse, et isegi kuningas pidavat käima Eestis õmmeldud särkidega.

Sangari tootmisruumi sisenedes võib kohe aimata, et parasjagu ei käi siin särkide õmblemine Eesti meestele - lae all rippuvad kangad on nii kirkad, et enamik meie meestest peaks neid arvatavasti liiga edevaks.

Tehast tutvustav Sangari juhatuse liige Jaan Rosental ütlebki, et kõigil kuuel õmblusliinil valmistatakse parasjagu allhanketööd, tellijateks Rootsi rõivabrändid Eton, Stenströms ning Filippa K.

Eton on tehasesse toonud kaks oma liini ja ostnud välja kogu aasta jagu toodangut. Teise kahe Rootsi brändiga on Sangaril lühemaajalised lepingud ning särke õmmeldakse samadel liinidel, kus valmivad Sangari enda särgidki.

Sangar ekspordib 61% oma toodangust. Välismaale müüakse nii oma kaubamärki kui ka vormirõivaid, rootslastele valmistatavad särgid moodustavad ekspordinumbritest aga suurima osa.

Teistele õmmeldes areneb ka oma toode. Õmblejannad kinnitavad, et Sangari oma särgid meeldivad neile rootslaste disainist rohkem. "Minge meie poodi, seal on väga ilusad," ütleb üks neist.

Rosental ütleb aga, et just rootslaste trenditeadlikkus aitab Sangaril ka oma tooteid arendada, sest allhankijate lahendustest saab eeskuju võtta. "Katsetame palju julgemalt Skandinaaviast tulevaid nüansse."

Rosental märgib, et kuna Rootsis on särgitootmine hääbunud, on tootmisalane kogemus ja oskusteave allhankijate kätes. "Nad küll oskavad hästi kvaliteeti kontrollida, aga kui neil on mingit tehnoloogilist parandust vaja, siis küsivad nad pigem meie spetsialistidelt nõu."

Kvaliteedi suhtes paistab Eton tõesti nõudlik olevat. Rosental näitab, kuidas kvaliteedi kontrollijad võtavad näiteks kangakiust luubiga vaadates välja iga pisimagi pleki või muu defekti. "Me ütleme, et oleme kindlasti regiooni kvaliteetseim särgitootja ja kindlasti tahame olla seda ka Euroopas," ütleb ta.

Rosentali sõnul on põhjamaalastel särgitootmiseks allhankijaid kõige lähemalt leida Balkani maadest, kus on palgatase madalam, aga ka kvaliteet kehvem.

Kui buumiaastatel liikus palju tekstiilitööstuse hangetest ka Aasiasse, siis nüüd on Rosentali sõnul hankijad tagasi tulemas. Kiirus kui meie regiooni trump on jälle olulisel kohal, arvab ta.

Sangar pakub Etonile logistika täisteenust: juba liinides särgid komplekteeritakse ja saadetakse otse edasimüüjale.

Küsimusele, kui rangeid lepingutingimusi rootslased esitavad, vastab Rosental, et lepingute sõlmimise eel on loomulikult kauplemist ja vaidlemist. "Kuid sellist karmide tingimuste pealesurumist, nagu ma toiduainetööstuses nägin, ma Sangaris näinud ei ole."

Rosental lisab, et partneritega tuleb ka võimalikest probleemidest avatult rääkida. "Ilmselgelt suurenevad ka Eestis tööjõukulud. Seda tuleb läbirääkimistel põhjendada," ütleb ta.

Sangaris toodetud särk peab sobima ka kuninga selga. Aga kuidas on siis ikkagi lood sellega, et Rootsi kuningas end Eestis õmmeldud särkidesse rüütab? "Teoreetiliselt peaks ta (Sangari särkidega - toim) käima," ütleb Rosental. "Kuningakoja ametlik särk on Stenströms, mida meie allhankena toodame."

Siin on aga üks aga - nimelt valmib suurem osa Stenströmsi särkidest nende enda vabrikus, mis asub samuti Eestis - Elvas. Stenströmsi pressiesindaja jääb kuninga n-ö särgiküsimust kommenteerides diplomaatiliseks. "Võib olla, et kuningas kannab Sangaris toodetud särke," ütleb ta, kuid lisab siis, et made to measure särke (mõõdusärke - toim) toodab Stenströms siiski oma tehases.

Seega võime me Eestis end endiselt meelitada teadmisega, et meie õmblejate töö on isegi Rootsi kuningakojas au sees - olgu see Tartus või Elvas.

Tartus valmib kogu Etoni särgitoodangust veidi enam kui kolmandik. Etoni teised allhankijad on Kohtla-Järve õmblusvabrik Miss-L OÜ, üks tarnija Leedus ja ka Rumeenias.

Eton jõudis tootmisega Eestisse eelmise kümnendi algul. "Meil oli sel ajal tootmine Portugalis, kuid kuna hinnad seal tõusid, otsisime uut tarnijat. Leidsime Sangari tehase," meenutab Etoni juht Hans Davidson.

Davidsoni sõnul pole hinnatase nende jaoks Eestis eriti tõusnud. "Mõni aasta tagasi oli õmblejaid raske leida, kuid nüüd on olukord paranenud. Me oleme Eestis olnud nii pikalt, et ka meie kuluefektiivsus on väga kõrge," rääkis ta.

Davidson ütleb, et oma liinisüsteemide ja kvaliteeditehnoloogia paigaldamisega Sangarisse on nad parandanud toodete kvaliteeti.

Tulevikku vaadates ütleb Davidson, et praegu ei ole neil plaanis Sangaris tootmist laiendada, vaid jätkata stabiilselt praegusel tasemel.

Stenströmsi müük on viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud. 2010. aastal oli kasv umbes 30%. Toodame endiselt enamiku oma särkidest oma Stenströms Eesti OÜ vabrikus, müügi kasvu tõttu allhangime osa oma toodangust. Sangar on üks oluline tarnija. Eesti allhanke tegijaid eelistame seetõttu, et nad on meie enda vabrikule lähedal.