Euroopas terendab intressimäärade tõus

Sirje Rank 07. aprill 2011, 00:00

Turud rehkendavad, et keskpank tõstab täna euroala enim jälgitud baasintressi 0,25 protsendipunkti võrra, 1,25%-le ning et aasta lõpuks on intressimäärad 1,5-1,75% tasemel.

Mitme analüütiku hinnangul on see viga, mis võib euroala perifeerias võlakriisi uue hooga lõõmama lüüa.

Teisalt heidab intressitõusu ootusest tugevust ammutanud euro kruusa Saksa ekspordimootorisse - eile kerkis ühisraha USA dollari suhtes juba kõrgemale 1,43 dollari tasemest.

Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet on võtmas riski, et ajaks, mil ta ametiaeg oktoobris läbi saab, on ennatlik intressitõus euroala riigid veelgi teravamalt teradeks ja sõkaldeks lahutanud ning euro esimesel kümnendil tavatult madalal püsinud inflatsioon endiselt üle keskpanga normi.

Inflatsiooniootused kasvavad. Panga siht on hoida inflatsioon 2% lähedal, kuid sellest madalamal. Neli kuud järjest on inflatsioon euroalal kiirem olnud, kerkides märtsis 2,6%-le - see on täna oodatava intressitõusu peamine põhjus.

Euroopa Keskpangast saab arenenud tööstusriikide seas esimene keskpank, mis pärast 2008. aastal lahvatanud kriisi laenuraha hinda tõstab.

"Intressitõus on võimalik, see ei ole kindel," andis Trichet märku 3. märtsil, kui keskpank viimati euroala intressimäärasid arutas. Vahepeal on toimunud laastav maavärin Jaapanis, kuid Trichet' ja keskpanga nõukogu teiste liikmete väljaütlemised ei anna märku meelemuutusest.

"Euroopa Keskpank tunneb õigustatult muret, et inflatsiooniootused võivad ankrust lahti pääseda," toetas keskpanga kurssi OECD peaökonomist Pier Carlo Padoan, kui OECD oma värskes majandusprognoosis samuti inflatsiooniriskidele osutas. "Näeme inflatsiooniootusi tõusmas igal pool - Euroopas, USAs ja Suurbritannias," ütles ta.

USA keskpanga juht Ben Bernanke kordas aga sel nädalal, et peab toorme hinna tõusust kannustatud inflatsiooni ajutiseks nähtuseks, mis ei arene tõsisemaks inflatsiooniohuks. Nii jätkab Föderaalreserv ka võlakirju ostes turule raha pumpamist, ehkki juba vaieldakse ka USA keskpangas rahapoliitika karmistamise vajaduse üle.

Euroopa Keskpank kriitika all. Euroopa Keskpanga oodatav intressiotsus on pälvinud juba ette palju kriitikat, kuna kardetakse selle negatiivset mõju panganduskriisiga maadlevale Iirimaale ja suurtes võlgades Lõuna-Euroopale. Taunitakse, et keskpank on reageerimas teguritele, mis on ajutise iseloomuga ning keskpanga mõjualast väljas. Kardetakse tagasilööki Euroopa majanduskasvu toibumisele, mis lihtsustaks võlaprobleemide lahendamist.

"Ma saan Euroopa Keskpanga loogikast aru, kuid perifeeriale mõjub see intressitõus laastavalt," ütles New Yorgi ülikooli majandusprofessor Nouriel Roubini CNBC-le. "Intressimäärade tõus on viimane asi, mida Kreeka, Iirimaa või Portugal vajab," taunis oodatavat sammu ka suurima võlakirjafondi PIMCO Euroopa portfelli juht Andrew Balls.

OECD peaökonomist Pier Carlo Padoan aga jagab pigem Euroopa Keskpanga nõukogu liikme Jürgen Starki arvamust, et inflatsiooniootuste ohjes hoidmisest võidavad ka hädas äärealad. Vastasel juhul nõuaksid investorid kõrgemaid intresse inflatsiooniriski kompenseerimiseks. "Mitte euroala intressimäärad, mis on rekordiliselt madalad, ei ole teatud euroala riikide suurte laenukulude põhjus," kirjutas Stark hiljuti ajalehes Financial Times. Intressimäärade tõstmine on keskpangalt selge sõnum valitsusjuhtidele, et võlakriisi lahendamiseks tuleb läbi viia reformid ja jalgele saada kiduvad pangad. Liiga palju on seni lootma jäädud keskpanga erakorralisele kriisiabile.

Euribor kahekordistub aastaga Euroala kiireneva inflatsiooni tõttu võib Euribor analüütikute hinnangul aasta jooksul vähemalt kahekordistuda.

"Meie viimase majandusprognoosi järgi on kolme kuu Euribor selle aasta lõpuks 2,7% ja järgmise aasta lõpuks 3,2%," rääkis SEB analüütik Hardo Pajula.

Eile oli 3 kuu Euribor 1,269 ja 6 kuu Euribor 1,576 protsenti.

Euribori prognoosimise aluseks on Pajula sõnul eelkõige oletused Euroopa Keskpanga tegevusest, mis on viimastel kuudel mõnevõrra muutunud. "Kui me oma veebruaris ilmunud Põhjamaade majandusülevaates eeldasime, et Trichet alustab intressikergitamist alles selle aasta sügisel ja Euribor jõuab 2,5% peale 2012. aasta lõpuks, siis nüüd on põhjust arvata, et esimene samm tehakse juba lähipäevil ning järgmise aasta lõpuks on Euroopa rahapoliitiline intressimäär jõudnud 3%ni," rääkis Pajula.

Nordea Panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul üllatas toiduaine- ja energiahindade tõusust tingitud hüppeliselt kasvanud inflatsioon hiljuti kogu euroala. "Inflatsiooni nii kiire kasv märtsis üllatas turge ja avaldas survet euroala intresside tõusuks," lausu Palm.

Praegu ootavad turud Palmi sõnul Euroopa Keskpangalt intresside tõstmist aprillis 0,25% võrra, 1,25%-le.

Finantsturgude ja Nordea ootuste kohaselt tõuseb Palmi sõnul euro rahaturuintress 3 kuu Euribor üle 2% taseme 12 kuu horisondis.

Danske Marketsi Balti vanemanalüütiku Violeta Klyviene kinnitusel peaks pärast toetavaid avaldusi Euroopa Keskpanga koosolekul märtsis ja sellele järgnenud kõnesid 0,25protsendiline intressimäära tõus olema kindel. "Me ootame, et Euroopa Keskpank teeb järgmisi tõstmisi kolmandas ja neljandas kvartalis, mis tõstab refinantseerimise määra aasta lõpuks 1,75 protsendini. EKP võib teha pausi pärast nelja tõstmist, st kui määr on tõusnud 2 protsendini," sõnas Klyviene.

Kui me kliendile laenu väljastame, siis me ei arvesta hetke Euribori, vaid pikaajalist koondintressi, mis on oluliselt kõrgem kui praegune Euribor pluss marginaal. Selle tõttu, et Euribor kasvab näiteks kolm korda kõrgemaks kui praegu, siis kliendi n-ö ostuvõime tegelikult meie tingimuste järgi ei muutu. Me teame juba ette, et 1,5protsendiline Euribori tase ei ole jätkusuutlik, sest kümne aasta keskmine on kolme peal.

Praegu on Euribor ajalooliselt väga madal, kust saabki vaid tõusta.

Pigem on negatiivne mõju selles, et neil klientidel, kes praegu on makseraskustes, läheb veidi raskemaks.

Kinnisvaraeksperdi Tõnu Toomparki hinnangul tähendab Euribori kahekordistumine ühe aastaga laenude olulist kallinemist.

"See on selge, et laenud lähevad sellelt ülimadalalt tasemelt kallimaks ja loodan, et inimesi, kes on teinud oma äriplaanid lähtuvalt 1 protsendi peal olevast Euriborist, ei ole liiga palju," ütles Toompark.

Kinnisvarasektoris toob see Toomparki sõnul kaasa sisendi kallinemise ning mõjutab ka laenuvõtjaid ehk lõpptarbijaid ka. "Praegu on aga pakkumise poole pealt olulisem ehitushindade tõus, mis ei taha lõppeda," nentis ta.

Skanska EMV ASi juhatuse esimees Andres Aavik ütles, et ettevõte on Euribori kahekordistumiseks valmis. "Ega meid see rohkem ei puuduta kui laenuvõtjatest klientide kaudu, kelle laenud on Euriboriga seotud," lausus Aavik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:51
Otsi:

Ava täpsem otsing