Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
GPS-jälgimine pakub kütusevarguste tabamisest enamat
Telemaatikaturu innovatiivsusega on alati kaasnenud võrdlemisi kõrged hinnad seadmete ja teenuste eest. Peamised arendajad selles valdkonnas olid veokitootjad, kes lõid süsteemi (näiteks Volvo Dynafleet või Mercedes Fleetboard) just enda tarbeks. Nüüdseks on igas riigis sõltuvalt turu suurusest kolm kuni kümme tõsiselt võetavat pakkujat, kes konkureerivad veokitoojate süsteemidega eelkõige madalama hinnataseme ja avatuma tarkvaralise platvormi poolest.
Jälgimislahenduse rakendamiseks andis transpordiettevõtetele esimese tõuke 2000. aastate esimesel poolel Lääne-Euroopas ja teisel poolel Ida-Euroopas levinud sõidukite lubamatult suur tarbimine iseenda hüvanguks, lihtsalt logelemine või rumalus selle kasutamisel (valed sõidumarsruudid). Nõukogude taustaga riikides lisandus kütusevarguste probleem. Teenused olid pigem reaktiivsed - tegeleti juba juhtunud ja lihtsasti tuvastatavate probleemidega.
Teenuse sisu muutunud. Praegu võib märgata, et kogu valdkond on muutunud. Üha konkurentsivõimelisemaks saavad teenusepakkujad, kes ei fokusseeri oma tarkvara mitte logardi-päti püüdmisele, vaid kogu ettevõtte efektiivsust tõstvatele vahenditele.
Näitena võib tuua üha kasvava nõudluse paremate planeerimis- ja koostöövahendite järele. Küsimused, kuidas kulutada vähem sõidukeid, kilomeetreid ja aega kõikidesse vajalikesse teeninduspunktidesse jõudmiseks, kuidas olla kindel, et juht talle usaldatud vahendit optimaalselt kasutab, või kuidas rakendada enda tarbitavat teenust oma tellijate-tarnijate hüvanguks, on saanud pea igapäevaseks.
Paljud transpordifirmad on loobunud kunagisest kohustuslikust kütuse mõõtmisest paagis (tabamaks palgalisa teenivat sõidukijuhti), sest nad on mõistnud, et investeeringud efektiivsusesse on kokkuvõttes palju tulemuslikumad.
Lihtne näide: kui kütuse kõrvalepanek ühes kalendrikuus ulatub koguni saja liitrini (200-300 läbimata kilomeetrit), siis moodustab see kogukulust-kilomeetritest maksimaalselt 3%. Selle koha peal kütusevarguste tabamise meetme efektiivsus lõppeb. Parema planeerimise, juhioskuste lihvimise ning efektiivsema juhendamise potentsiaal tulu suurendamisse ja kulu vähendamisse summana on aga kolm kuni kuus korda suurem.
Rahas mõõdetavate väärtuste kõrval on juba Lääne-Euroopas trendiks kujunenud roheline mõtlemine, mis otseses mõttes tähendab vähem sõidukite kahjulikke emissioone, kuid laiemas vähenevat kütusekulu.
Kuigi teatud rolli selles saavad mängida ka GPS-teenuse pakkujad, jääb tulemuslikumate pingutuste tegemine valdavalt siiski sõidukitootjate kanda.
Autor: Jüri Tarkpea