Kõrge tööpuudus riskib juurduda

Organisatsioon märgib, et kriisi ajal kadunud 100 000 töökohast 80 000 olid ehituses ja tööstuses ning suur osa neist töökohtadest enam tagasi ei tule. Ning ehkki eestlased kasutavad aktiivselt ka Soomes tööl käimise võimalust, riskib suur osa praegustest töötutest tõhusa ümberõppeta töötuks jäädagi.

„Elanikele õige hariduse ja oskuste andmine on siit alates kestva kiire majanduskasvu jaoks määrava tähtsusega,“ märgib OECD, mis hindab Eesti majanduse potentsiaalseks kasvukiiruseks edaspidi 3% varasema 5-6% asemel.

Samuti tuleb Eestis oluliselt kergendada tööjõu maksustamist.

Muudest kitsaskohtadest Eesti majanduses, millega tuleb aktiivselt tegeleda, tõstab OECD esile suure mittetöötavate laenude hulga, mis koormab pangandust ja riskib vähendada kapitali kättesaadavust majanduse arendamiseks. Samuti täiendamist vajavat eelarvepoliitikat, kus Eesti on küll tugevdamas eelarve tasakaalu nõuet, kuid on teinud jätkuvalt liiga vähe selleks, et vähendada eelarvepoliitika protsüklilisust, mis headel aegadel on hoogu juurde andnud ja vähem headel pidurdanud.

OECD ettepanek on kasutusele võtta selge kulutuste ülempiir kolme aasta perspektiiviga, et vältida kiusatust kasutada ajutiselt kasvanud tulusid riigile püsivate kohustuste võtmiseks. Samuti soovitab OECD Eestil tähelepanelikumalt jälgida võimalikke tasakaalutuse ilminguid majanduses, et mitte vallandada uut buumi ja järsu kukkumise tsüklit. Üksi Euroopa Liidu stabiilsus- ja kasvupakti kriteeriumite järgmisest mullistuste avastamiseks ei piisa.

Samuti soovitab OECD Eestil üle vaadata killustunud haldussüsteem, mis ei suuda tagada kõikjal Eestis teenuseid võrdsel tasemel ning tõhustada tervishoiusüsteemi. Eraldi viitab OECD raportis sellele, et ravimite hinnad on Eestis väga kõrged ning odavamate geneeriliste ravimite kasutamine on vähe levinud. Soovitus on jälgida turul konkurentsi toimimist.

Kriitilisi noote on raportis ka Eestisse tulnud välisinvesteeringute aadressil, mis OECD hinnangul pole kaasa toonud olulist lisandväärtuse kasvu ja on peamiselt Eestisse tulnud odavama tööjõu jahil. Võrreldes Kesk-Euroopa riikidega on Eesti välisinvesteeringutest n.ö arengu mõttes vähem kasu saanud ning aeglasemalt kasvatanud ka oma osalust eksporditurgudel.

Eesti majandusele prognoosib OECD tänavu kasvu 3,4% ja tuleval aastal 4,1%. Inflatsioon on OECD prognoosi järgi tänavu 3,4% ja tulevala aastal 2,5%.

Täna avaldatud OECD raport Eesti majandusest on arvult teine. Esimese raporti avalikustas OECD 2009. aastal.