Asukoht tuiksoonel tagas tehnopargile arengu ka kriisiajal

Selliselt paiknevad näiteks Tallinna Tehnoparkidele kuuluv Tondiraba tööstuspark, Jüri, Rae, Mõigu ja Tänassilma tehnopark ning ka Paldiski ja Kiiu park.

Tehnoparki planeerima asudes on ääretult oluline määrata kindlaks sihtgrupp, kellele seda rajatakse.

Vaja on läbi mõelda kooslus, mida piirkond kas keskkonna (nt elukondliku asustuse lähedus tööstussaaste aspektist) või struktuuri poolest (nt kas erinevate lõpptarbijate vahel on võimalik luua sünergiat) võimaldab. Tehnopargi mugav kasutus ärile, klientidele ja äris töötavatele inimestele on sealjuures üks tähtsamaid aspekte. Hästi planeeritud tehnoparki on selle valmides lihtsam majandada ja sinna tarbijaid leida.

Ühtne kontseptsioon, kommunikatsioonid, teed, taristu - need on märksõnad, milleta me edukast tööstuspargist rääkida ei saa.

Valdavalt on tehnoparkide klientideks väliskapitalil põhinevad ettevõtted, kes toodavad 90-100% ulatuses ekspordiks minevat kaupa. Tootmisprotsess toimub siin, kuid kogu toodang läheb Eestist välja. Paljud kinnistud on omale soetanud investeerimisfondi, mille peamine huvi on stabiilne tootlus kinnisvara üürimiselt.

Tööstus- ja logistikaparkide laialdane planeerimine sai alguse 2000ndate esimeses pooles. Planeeringu tulemusel tekkinud krundid pandi müüki esimesel võimalusel ja tihti kommunikatsioonideta. Sellist riski võttes oli kinnisvara soetamine mõnevõrra soodsam.

Hiljem läksid hinnad kõrgemaks ja risk ostetava kauba suhtes väiksemaks. Nii said hoogu spekulatiivsed tehingud, kus projekti varajases staadiumis soetati kinnistuid selleks, et neid mõne aja pärast kallimalt müüa.

Harvad ei olnud ka juhud, kus soetatud kinnistud leidsid kasutamist äri laiendamise eesmärgil või uue üürivoo objekti (built-to-suite) rajamisel. Siiski valitseb kinnisvaraturul praegu olukord, kus paljud selliselt soetatud lisakinnistud ootavad pikisilmi kosilast.

Autor: Fred Linnukütt