Aeroc taas eestlaste käes

Anne Oja 25. aprill 2011, 00:00

Vene ehitusmaterjalide gigandi, börsil noteeritud LSR Groupi ning Jazeps Paplavskisele kuuluva Yaiko 4,3 miljoni eurone tehing mahtus mullu Balti riikide kahekümne suurema ülevõtutehingu sekka.

Sellele, kas tegu oli pikaajalise plaani teostumise või pigem sunnitud käiguga, otsest vastust saada ei õnnestunud.

"LSRi uuenenud strateegia kohaselt ei kuulu Baltimaad ning Skandinaavia riigid LSRi sihtturgude hulka. Samas meile on see piirkond ajalooliselt olnud koduturuks," selgitas Jazeps Paplavskise poeg ja Aeroc Internationali juht Ivar Paplavskis ülevõtutehingu tagamaid. "Finantsiliselt oli tegemist omavaheliste nõuete tasaarveldamisega," lisas ta.

Sõbralik lahutus. Möödunud aasta lõpuks leppisid LSR Group ja Yaiko kokku, et LSR kasutab Aeroci kaubamärki Venemaal ja Ukrainas, jätkates kahe tehasega Ukrainas ja tehasega Peterburis. Paplavskistele jäid poorbetoontoodete tehased Ida-Virumaal Kunda lähedal ja Riia külje all Saulkalnes. Oma toodangu müüvad nad seejuures Balti riikides ja Skandinaavias.

Nüüd plaanib Aeroc International taastada kriisieelseid tootmis- ja müügimahte. Järgmise viie aasta eesmärk on saavutada kaks kolmandikku kriisieelsest mahust Balti riikides ja Skandinaavias, ütles Paplavskis.

Ettevõtte jagunemise tõttu ei ole Aeroc Internationali 2009. ja 2010. aasta konsolideeritud tulemused võrreldavad. "Meie praeguste põhiturgude ehk Balti ja Skandinaavia regiooni käive moodustas 2009. aastal 4,9 miljonit eurot, vastav number 2010. aastal oli 5,8 miljonit eurot. 2011. aastaks planeerime selles regioonis 7,3 miljoni eurost käivet ning positiivset rahavoogu," täpsustas Paplavskis. "2011. aasta esimese kvartali tulemused kinnitavad seda prognoosi."

Suurem osa kahjust tuli Ukrainast. Paplavskis lisas, et Aeroc Internationali kontserni 2008. ja 2009. aasta tulemustele avaldas olulist mõju ülemaailmne finantskriis ja sellest tulenenud ehitusmahtude vähenemine.

"Suur osa Aeroc Internationali kahjumist oli seejuures tingitud Ukraina tehaste ehituse ning omandamise kuludest, sealhulgas Ukraina grivna devalveerimisest," rääkis Paplavskis. "Omanikevahetuse ning ettevõtte jagunemisega seotud tehingute tulemusel vastab Aeroc International ASi omakapital eelmise aasta lõpu seisuga seaduse nõuetele."

Ettevõtte juht näeb võimalusi. Paplavskise sõnul on ehitussektori märkimisväärsest taastumisest tervikuna veel vara rääkida. "Samas on meil kõigis piirkonna riikides oluline arengupotentsiaal ka praeguses turusituatsioonis," lisas ta.

Eramute ehitamisel laialt kasutatavate poorbetoonblokkide tootja kasum ja müüginumbrid kerkisid ehitusbuumi ajal taevasse, kuid langesid seejärel järsult. Igatahes kirjutasid audiitorid 2008. aasta majandusaruandesse, et kontserni lühiajalised kohustused ületasid aasta lõpuks käibevara ligi neli korda. "Aeroc Internationali on võimalik käsitleda jätkuvalt tegutsevana, kui võlakirjade lunastamise ja laenulepingute tähtaegasid on võimalik pikendada või leida alternatiivseid finantseerimise allikaid," märkisid audiitorid.

Aasta hiljem juhtisid audiitorid tähelepanu sellele, et kontserni omakapital oli muutunud negatiivseks. "Oleme arvamusel, et ettevõtet on võimalik käsitleda jätkuvalt tegutseva äriühinguna ainult siis, kui omanikud taastavad ettevõtte omakapitali," märkisid nad.

Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul on oluline, et meil oleks tööstust, samas pole väga oluline, kes on omanikud.

"Muidugi on alati meeldiv, kui on ka eestimaist kapitali tööstuses, sest minule tundub, et tööstus väga kerges olukorras ei ole," ütles Rebane, kelle sõnul leitakse pidevalt, et tööstus mõjutab halvasti meie keskkonda ja inimesi. Samas on tema sõnul tööstus ju see, mis annab võimaluse ka teistel teenusealadel tegutseda. "Seega on tähtis, et just Eestis oleks tööstust. Kas see on laias laastus meie oma või võõras, on n-ö vormiline küsimus," ütles ta.

Rebase sõnul on nii suurel kui ka väiksel firmal oma head ja vead. "Suuremal äril on eeliseks, et nad saavad oma asjad odavamaks ajada, ja väiksema äri eeliseks on paindlikkus ning võimalus suhteliselt kiiresti ümber orienteeruda.

Kas see, et Aeroc loodab jõuda masueelsete majandustulemusteni, on ehitusmaterjalitootjatel praegu üldse võimalik?

Rebase arvates pole see iseenesest võimatu tahtmine. "Paljud meie ettevõtetest, kui nüüd ka Aerocist rääkida, sõltuvad ekspordist ja ekspordivõimalused on suhteliselt avarad," nentis ta.

"Meie liidus oleme praegu arvamusel, et kui majandus alles hakkas tõusma, siis ehitustööstus ei pruugi nii ruttu tõusma hakata. Tänavu väga positiivseid tulemusi Eestis oodata ei julge, aga eksport läks ehitusmaterjalitööstuses väga hästi ka juba eelmisel aastal. Kui arvestada, et Skandinaavias on ehitusarengud juba väga positiivsed, võib ekspordivõimalusi juba leida," rääkis Rebane.

Ehitusmaterjalide tootjate liit loodab, et avalik sektor või Euroopa rahaga ehitatavad objektid ning soojustuse ja energiasäästu küsimused aitavad kaasa, et ehitus tõuseks. "Ootaks Eesti sees väikest tõusu, aga väga optimistlikud me ei ole," lisas ta.

Rebase sõnul on olukord nigel neil, kes tegutsevad killustiku, liiva või betoonisegude valdkonnas. "Näiteks killustikule hakati masu ajal poliitiliste otsustega 25% kaupa makse juurde panema, samas teede-ehituses kodumaist materjali kasutada ei taheta. Ettevõtted on pihtide vahele jäänud ja sealt ei oska kohe kuidagi midagi positiivset näha," tõdes Rebane. Kes ekspordivad, nemad saavad optimistlikumad olla, lisas ta.

Aeroci enam kui miljardikroonine käive tuli tänu Venemaa ettevõtetele. Venemaata ei saavuta seda käivet, kuna neil on alles tehas Eestis ja Lätis. Tean nii palju, et Läti tehas ei töötanud eelmisel aastal ega tööta ka sel aastal.

Eesti jaoks ei muuda see midagi, et Aerocil on nüüd taas Eesti omanikud. Ma arvan, et neil on nüüd raske viia oma kaupa Venemaale, kuna seal on olemas Venemaa suuruselt teise ehitusmaterjalidetootja LSRi tehas. LSR tegeleb väga palju riigi projektidega.

Ma töötan selles sektoris 33 aastat ja võin öelda, et loomulikult on kergem töötada ja majandada, kui ettevõte teeb koostööd suure ettevõttega ehk kuulub kontserni. See on sama hea, kui elada väikese riigi asemel impeeriumis. Seega on majanduslikus mõttes parem töötada kontsernis, kui aga rääkida vabadusest, on parem pigem olla üksinda.

Meie eesmärk on raske aasta üle elada, muid plaane ei ole. Aasta tulemused tulevad heal juhul samasugused kui mullu. Mingit suur kasvu ei ole ehitusplokkide tootjatel oodata. Masueelse taseme saavutamiseks läheb umbes kolm aastat, maksimum viis aastat.

Silbetil läks esimene kvartal väga halvasti, müüsime isegi vähem kui eelmisel aastal samal ajal. 2010 läks paremini kui 2009, aga mitte kõige paremini. Teenisime umbes 25% sellest mis kriisiajal.

Ehitus taastub pärast kriisi kõige viimasena. See juhtub siis, kui on näha tõelist ehitustegevust, mitte ainult Euroopa raha eest tehtaval teedeehitusel. Alles siis on võimalik rääkida majanduse tõusust.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:52
Otsi:

Ava täpsem otsing