Eesti juhid kehakeelt ei jälgi

Urve Vilk 25. aprill 2011, 00:00

Restorani Vapiano juhataja Tarvo Jaansoo sõnul ta oma töös otseselt kehakeelt ei jälgi. "Ma ei ole seda ka põhjalikumalt uurinud, et oleks teadmisi, millele tuginedes seda teha," sõnas ta. Jaansoo sõnul on restorani tulevate inimeste toidust saadav emotsioon niigi selgelt näha. "Mis puudutab sõlmitavaid lepingud, on need restoraniäris pikaajalised. Ja suurte lepingute sõlmimisel osalevad juristid. Seal võib kas või rattaga sõita, mingi hämamine ega muud trikid otsuseid ei mõjuta," lisas ta. Ka väiketarnijate puhul on Jaansoo sõnul kohe näha, kas pakutavad õunad on head või mitte, nii et ka selles vallas pole kehakeelega midagi peale hakata.

Loomus peegeldub käitumises. "Eks kehakeel mingil määral muidugi midagi inimese kohta näitab," möönis samas Jaansoo. Nii teavad ju kõik, et ristatud käed näitavad kinnisust ja ka inimese familiaarsus kumab tema olemusest kohe läbi. "Eks inimese loomus peegeldubki sageli tema käitumises," usub Jaansoo.

Jaansoo hinnangul on juhid üldiselt keskmisest paremad inimesetundjad. Ent selle oskusega on vaja pidevalt tegeleda. "Kui puutud kokku väga paljude inimestega, tekib ka nende lugemisoskus," usub ta. Viimane aga kulub alati ära ning eriti hästi peab seda suutma teha oma lähimate töötajate hindamisel.

Sokos Hotel Viru tegevdirektor Anu Soosaar ütleb, et kehakeele mõistmise õpetus on tema jaoks pigem üldhariv. "Ehkki sellest on palju räägitud, siis kui mõela, milliseid koolitusi ma oma meeskonnale ja töötajatele telliksin, siis kehakeele oma viie prioriteetsema hulgas kindlasti ei ole," lausus ta.

Valetamise tunneb kõhutunde järgi ära. Inimestel on palju kogemusi ja paljuski tajutakse teise käitumist intuitiivselt, usub Soosaar. "Kui ma vestlen ja vastane ei vaata silma, nii et pole võimalik silmsidet luua, siis on selge, et midagi varjatakse." Samamoodi on Soosaare sõnul üldtuntud fakt vassimise puhul silmade vilamine ja suletud käte puhul kaitsepositsioonil olemine. "Aga seda kõike tajuvad paljud inimesed ka intuitiivselt, ilma eraldi seda õppimata-teadmata," usub ta.

Ettevõtja Anneli Viigi hinnangul ei tasu kehakeelt ja sellest arusaamist kindlasti pseudoprobleemiks ega naljateemaks pidada, vaid see on oluline oskus, millest on juhi töös palju abi. "Eks kehakeel räägib inimesest palju, aga selle lugemine on rohkem intuitiivne oskus, mida õpiku järgi selgeks ei tee," usub Viik. "Ma jälgin, võtan arvesse ja reageerin sellele iga päev ja iga minut, aga mitte teadlikult, vaid alateadlikult. Sellele mõelda pole igapäevasituatsioonides võimalik, selleks pole aegagi," sõnab ta.

Intuitiivne kehakeele oskus. "Kuna inimeste tundlikkus ja intuitsiooni tase on erinevad, siis ehk mõne puhul aitab ka raamatust teatud nippide ja oskuste juurdelugemine," lisab Viik. "Aga eestlased on keskmisest intuitiivsemad. Kuna oleme nii kinnised, siis seda rohkem mõtteid tegelikult meie peas on," usub ta.

Inimeste tundmine areneb läbi kogemuse. Mida rohkem juht inimestega suhtleb, seda paremini ta nüansse mõistab. "Aga eks matemaatika puhul võtab mõne pea seoseid ka paremini kui teistel. Eks intuitsiooniga on samamoodi, ühel on soodumus ja teisel mitte," usub Viik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:10
Otsi:

Ava täpsem otsing