Eesti lihvib konkurentsivõime kava

Sirje Rank 26. aprill 2011, 16:21

Eestil saab viimast lihvi konkurentsivõime tõstmise kava aastaks 2020, mis on üks osa majanduspoliitika tihedamast koordineerimisest euroalal, millele andis tõuke Kreekast alanud võlakriis.

Sisuliselt on dokument iga riigi nägemus oma (majandus)arengu kitsaskohtadest ning meetmetest nende kõrvaldamiseks, mitte Brüsseli diktaat maksumäärade või pensionisüsteemide ühtlustamiseks, mida kardeti, kui Saksamaa ja Prantsusmaa konkurentsivõime tõstmise algatusega aasta hakul välja tulid.

Algatusest sai ELi viimasel Ülemkogul nn laiendatud euroala pakt, kus liikmesriigid võtavad kohustusi, mis lähevad kaugemale euroala stabiilsuspakti nõuetest. Kava esitatakse tutvumiseks teistele liikmesriikidele, et vajadusel – kui mõne riigi poliitika riskib kõigutada euroala stabiilsust – esitada konkreetseid soovitusi valitud kursi muutmiseks. Laiemas raamis järgib kava Euroopa tasandil aastaks 2020 seatud sihte.

Eesti konkurentsivõime kava näeb majanduse peamise vedurina eksporti, seades ambitsioonikaid eesmärke Eesti kaupade osaluse tõstmiseks välisturul. Kuivõrd see õnnestub, sellest sõltub laiemalt kogu majanduse kasvupotentsiaal. Aastani 2020 kasvab Eesti eksport 9% tempos ning majandus ca 3,5-3,6% aastas, prognoosib Riigikantseleis valmiv dokument.

Ühe tõsisema probleemina on teemaks Eesti tööjõuturu olukord – demograafilistel põhjustel jääb tööealisi inimesi järjest vähemaks (20 aasta pärast on 100 000 töötajat vähem), kuid välistööjõu sissetoomisele püsivad piirid. Samal ajal riskib struktuurne tööpuudus praegu juurduda kõrgel tasemel, kuna paljudel töötutel pole tööturu nõuetele vastavat kvalifikatsiooni.

Siit visandab dokument olulisi muutusi Eesti haridussüsteemis, et kohandada seda paremini vastavaks majanduse struktuuriga. Ning töö tootlikkus peab Eestis kasvama ELi keskmisest kiiremini – praeguselt 69,6 protsendilt EL keskmisest aastaks 2020 80%le, tõusma tööga hõivatus tase ning paranema võimalused elukestvaks õppeks. Töötuse määra visandab kava aastal 2020 6,9% tasemel.

Konkreetsetelt lubab valitsus lähemal aastal algatada kõrgharidusreformi ning vabastada tööga seotud tasemeharidus erisoodustusmaksust.

Maksustamise osas näeb konkurentsivõime kava lähiaastaks ette veel ka tulumaksusoodustuse ülempiiri langetamise, et parandada riigi rahanduse stabiilsust, algatades samas eelnõu üksikisiku tulumaksumäära vähendamiseks ühe protsendipunkti võrra 2015. aastast. Laiemalt on trend maksukoorma nihutamisele tööjõult tarbimisele ja ressursikasutusele.

Riigieelarve lubab valitsus tasakaalu saada 2013. aastaks ning tugevdada institutsioone, mis aitaks majanduses mullistusi paremini ohjata. Nii viiakse juba lähemal aastal eelarve tasakaalu nõue sisse riigieelarve baasseadusesse. Samas ei paista kavast plaani järgida OECD soovitust ning kehtestada kolme konkreetsed piirangud eelarvekulude kasvule, mis väldiks kiusatust ajutiselt kasvanud tuludest püsivaid kohustusi võtta.

Lähematest reformiplaanidest on kavas veel ka avaliku teenuste hüvede reform ning palgasüsteemi selgemaks muutmine. Pikematest perspektiividest käsitleb dokument valitsuse poliitikasuundi energeetikast ettevõtluskeskkonna parandamiseni ning teadus- ja arendustegevuse ergutamiseni.


 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. April 2011, 16:21
Otsi:

Ava täpsem otsing