Kõrge nafta hind püsib

Kalev Kallemets 27. aprill 2011, 00:00

Nafta hinna kasv on üllatanud paljusid. Taas räägitakse emotsioonide või spekulantide mõjust. On siiski põhjendatud tõsisem arusaam nafta hinna kujunemisest, sest nafta hind on peamine inflatsioonisurve tekitaja, kuna transpordikulu kandub kõikide toodete hindadesse. Otsesemalt tähendavad kõrgemad naftahinnad kõrgemaid autotranspordi ja viitajaga ka maagaasikütte kulude kasvu. Praegune hind 120 dollarit barreli eest ($/b) pole lagi, tunnistab ka IMFi hiljutine analüüs

Globaalne nafta nõudlus on 89,4 miljonit barrelit päevas (b/p). Ligikaudu sama suur on ka pidev tootmine. Üks olulisemaid hinna mõjureid on naftatootmise reserv, mis on Liibüa 1,6 mln b/p tootmise äralangemise tõttu kahanenud aegade väiksemaiks 4,1 mln b/p. Samal ajal OECD reservid on 2700 mln barrelit ehk piisavad ligi kuuks ja enamaks maailma tarbimiseks. Kahjuks ei käitu nafta tootmine nagu muude kaupade tootmine, sest 90% maailma naftareservidest asub riikides (Saudi Araabia, Venemaa, Iraan, Iraak, Venezuela, Nigeeria), kus eraettevõtete tootmine on mitmel põhjusel kas võimatu või raskendatud. Isegi kui soovitaks tootmist suurendada, on see väga pikaaegne protsess. Näiteks Manifa välja kiirkorras arvestatava tootmismahuga töösse saamine võtab viis aastat. Kiirelt on kasvanud ka uute naftaväljade arendamise kulud ja riskid, ennekõike ahnete riigikassade poolt. Pea kõikides riikides voolab üle teatud hinnataseme naftatulu mitte naftaettevõtete uutesse investeeringutesse, vaid maksude või dividendidena riigieelarvesse.

Samas on reaalsus, et mitmel vanemal naftaväljal, nagu Mehhiko Cantarell, Põhjameri ja Alaska, on tootmine langemas. Stabiilsetes riikides, nagu Brasiilia ja USA, on suured naftareservid aga väga sügaval - 7-10 km sügavusel merepinnast ja nende arendamisel on tõsised riskid, sest süvareservides on väga võimsad surve kõikumised, nagu tõestas ka eelmise aasta Mehhiko lahe õnnetus. Massiivsed naftavarud on Kanada naftaliivades või USA põlevkivis, kuid sellest ei saa kindlasti kiiret ja kaalukat leevendust lähema 10 aasta naftahinnale.

Tõsi, mitmes riigis on naftatootmine kasvanud, kuid paraku kasvab tarbimine kiiremini. Ligi 60% naftast kulub transpordiks, ülejäänu kütteks ja keemiatööstuse toormeks. Nõudlus aga kasvab - Hiina naftanõudlus kasvas mullu 28%. Autode müük Hiinas kasvas 2009. aasta 13 miljonilt 18 miljonile. India automüük kasvab samuti umbes 30% aastas. Enam kui 15% aastas kasvab ka naftatarbimine naftat tootvates riikides, sest seal on naftatooted subsideeritud, sest see on ebademokraatlike valitsejate meelest lihtsaim meede tagada rahva rahulolu. Araabia poolsaarel on tõsiseks teemaks kasvav energiamahukas merevee desalineerimine, et tagada veevarustus kiirelt kasvavale rahvastikule.

Tihti süüdistatakse nafta hinna tõusus spekulante või kauplejaid. Need süüdistused pole tõesed. Analüüsides nafta pikaks või lühikeseks müümise andmeid, on ilmne, et need on küllalt tasakaalus ning neto pikkadel positsioonidel on tagasihoidlik korrelatsioon samaaegsete hinnavariatsioonidega. Kui spekulantidel oleks jõudu lihtsalt turge üles kaubelda, näeksime hinnas palju suuremat volatiilsust. Palju olulisem hinnakujundaja on lihtne fakt, et pakkumist on suhteliselt vähem kui nõudlust.

Nafta kõrge hind on tõsine probleem, sest Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul tähendab iga 10dollariline nafta hinna tõus 0,2% SKPst kulu OECD riikidele, kust raha voolab OPECisse, Venemaale ja teistesse naftatootjatesse. Euroopale on tänavu nafta hinna tõusu leevendanud euro kallinemine 10% võrra, mis teeb samavõrra dollaris kaubeldava nafta soodsamaks. Kui aga kursid peaks vastupidi liikuma, oleks valu ka Eesti jaoks tõsisem. 2008. aasta kogemus tõestas, et nafta hind 148 USD/br ei vähendanud oluliselt nafta tarbimist. Pisut arvutades võib leida, et ka praeguse hinnataseme puhul moodustab kütus ligi kolmandiku autotranspordi kulust, see oleks siis nafta hind ligi 200-230 USD/br. Hinnatakse, et tugev motivatsioon naftatranspordi alternatiivi järele tekib siis, kui kütuse kulu on üle poole. Raske on siiski näha kiiret üleminekut elektritranspordile, eriti arvestades, et naftareserve on küllaltki palju.

Kõrge nafta hind paneb mõtlema Eesti valikutele. Mullu tootis Eesti umbes 4 miljonist tonnist põlevkivist ligi 450 000 tonni põlevkiviõli. Kokku kaevandati Eestis eelmisel aastal põlevkivi ligi 18 miljonit tonni. Õli tootmisest saavad aga nii tootja kui ka riik mitu korda rohkem kasu kui elektri tootmisest. Koalitsioonilepingus leiduv idee nafta hinnast sõltuvast lisatulust on mõjus eelarveline põhjus, miks kaaluda suurema mahu põlevkivi suunamist tulevikus elektri- asemel õlitootmisse. Ligi 6 miljonist tonnist põlevkivist saab piisavalt õli, et toota diislikütust kogu Eestile.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:52
Otsi:

Ava täpsem otsing