Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Sirje Rank
- 26. aprill 2011 kell 14:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kreeka defitsiit arvatust suurem
Täna avaldatud Eurostati andmete järgi oli Kreeka eelarvedefitsiit 2010. aastal suurem nii Kreeka valitsuse kui ELi ja IMFi prognoositust, õõnestades veelgi lootusi, et Kreeka suudab võlakoorma alt välja rabeleda ilma et võlakirjausaldajad kahju kannatavad.
Valitsuse prognoositud 9,4% asemel oli Kreeka eelarvedefitsiit mullu 10,5%.Uudise peale kerkisid täna taas Kreeka võlakirjade intressimäärad, kuna turud peavad järjest tõenäolisemaks kas Kreeka võlgade maksetähtaja pikendamist või võlgade osalist korstnasse kirjutamist, vahendas agentuur Bloomberg.„Ma ei usu, et Kreeka eelarvedefitsiidi vähendamise strateegia õnnestub, ilma et riik tulevikus – või isegi lähitulevikus – oma võlgu restruktureeriks,“ ütles Saksa valitsuse majandusekspertide nõukogu liige Lars Feld. „Kreekal tuleks võlad restruktureerida pigem varem kui hiljem.“Kreeka kaheaastase tähtajaga võlakirjade intressimäär kerkis täna 23,65%-le ja kümneaastase tähtajaga võlakirjade intressimäär 15,26%-le. Portugali kaheaastaste võlakirjade intressimäär kerkis 11,62%-le. Kõik need on uued rekordid.Täna avaldatud Eurostati statistika näitab, et euroala riikidel on järjest raskem hädalisi riike aidata. Euroala riikide avaliku sektori võlakoorem kerkis mullu 85,1% tasemel SKPst rekordile. See on lähedal 90% piirile, mis majandusekspertide Kenneth Rogoffi ja Carmen Reinharti hinnangul hakkab juba pärssima majanduse kasvuväljavaateid. Lisaks kasvab AAA reitinguga riikides poliitiline vastuseis euroala abipakettidele.Kreeka avaliku sektori võlg paisus mullu 142,8%-le SKPst, mis on samuti euroala rekord.Euroala riigi võlgade restruktureerimisel võivad olla hullemad tagajärjed kui USA investeerimispanga Lehman Brothers pankrotil, hoiatas läinud nädalal Euroopa Keskpanga peaökonomist Jürgen Stark.Kreeka põhjendas arvatust suuremat eelarvedefitsiiti sügavama majanduslanguse ja maksutulude alalaekumisega. Võlgade restruktureerimise on valitsus välistanud.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
- Uudised
- Sirje Rank
Olulisemad uudised
- TOP
- Merit Võigemast
- 6. mai kell 12:48
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 5. mai kell 3:00
- Suur lugu
- Polina Volkova
- 3. mai kell 3:00
- Uudised
- Martin Johannes Teder
- 29. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Marge Ugezene
- 21. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Stiine Reintam
- 24. aprill kell 3:00
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 27. aprill kell 14:00
- Saated
- Eget Velleste
- 29. aprill kell 12:07
Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Baltic Horizoni renditulust kadus kolmandik
Kinnisvarafond Baltic Horizon Fund teenis esimeses kvartalis 33% vähem renditulu ning fond langes kahjumisse.
Kinnisvarafond Baltic Horizon Fund teenis esimeses kvartalis 33% vähem renditulu ning fond langes kahjumisse.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Investeering iseendasse: kuidas juhina tööturul oma väärtust tõsta?
Tänapäeva konkurentsitihe tööturg nõuab juhtidelt pidevat enesearengut ja oskuste uuendamist. EBSi täiendkoolitusprogrammid pakuvad võimalust enda professionaalset väärtust tõsta, arendades samal ajal vajalikke oskusi, mis aitavad silma paista nii praegustele kui tulevastele tööandjatele. Programmide mitmekesisus võimaldab juhtidel spetsialiseeruda konkreetses valdkonnas, nagu finantsjuhtimine, ESG juhtimine või coaching.
Tänapäeva konkurentsitihe tööturg nõuab juhtidelt pidevat enesearengut ja oskuste uuendamist. EBSi täiendkoolitusprogrammid pakuvad võimalust enda professionaalset väärtust tõsta, arendades samal ajal vajalikke oskusi, mis aitavad silma paista nii praegustele kui tulevastele tööandjatele. Programmide mitmekesisus võimaldab juhtidel spetsialiseeruda konkreetses valdkonnas, nagu finantsjuhtimine, ESG juhtimine või coaching.