Päike annab sooja vee, elektrit veel mitte

Päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite müügile keskendunud Taastuvenergia OÜ omanik Sven Lõokene tunnistab, et elektri tootmiseks päikesepaneelide kasutamine praegu Eestis veel ei edene. "Tasuvusajaks on keskmiselt 30 aastat, paneeli eluiga aga 25 eluaastat, misjärel hakkab tootlikkus kahanema. Kui tasuvusaeg oleks 15-20 aastat, tekiks juba arvestatav kasutajate hulk," rääkis ta. Et päikesepaneelide paigaldamine end 20 aastaga ära tasuks, peaks elektri hind olema 0,18 eurot/kWh praeguse 0,1 eurot/kWh asemel. "Suurte süsteemide puhul on seadmete omahind väiksem ja seega ka tasuvusaeg kiirem. Päikesepaneelide suurem kasutuselevõtmine eeldaks sarnast toetussüsteemi nagu Saksamaal ja Tšehhis," lisas Lõokene.

Päikeseenergiat kasutatakse praegu valdavalt autonoomsetes süsteemides (suvilad ja eramud), kus talvekuudel kompenseeritakse vähene päikeseenergia tuule- või diiselgeneraatoriga. "Kõige tasuvam on otse võrku tootmine, ent praegu on võrguühenduse saamine veel keerukas. Vastavat seadusandlust, mis lihtsustab väikeste elektrijaamade võrku ühendamise, valmistatakse ette ning selle aasta jooksul peaks võimalused avarduma," usub Lõokene.

Päikesepaneele saab paigaldada nii katusele kui ka maapinnale. Lõokese sõnul võib väiksemad süsteemid paigaldada katuse asemel ka koduõuele ehitatud puidust raamile. "Nõnda tekib ka võimalus paneelide keeramiseks vertikaalasendisse talveperioodil, mis suurendab omakorda tootlikkust ja lumi ei jää paneelidele püsima. Eelduseks on avatud õu, et ei tekiks varje paneelidele, miinuspooleks vandalismioht," selgitas ta.

Suuremate päikesepaneelide süsteemi puhul on perspektiivikad paigalduse kohad kontori- või eluhoonete lamekatused, mis on ka turvalised. "Linnakeskkonnas eksisteeriva tolmu tõttu on vaja paneelide pinda tihedamini pesta, aga kuna ligipääsetavus on hea, pole see keerukas toiming," märkis Lõokene.

Sonnest OÜ omanik Ermo Päärnamets, kelle firma pakub päikesekütte lahendusi kütte toetuseks ja sooja vee tootmiseks, rääkis, et huvi päikeseenergia kasutamise vastu on olemas, ent tormijooksu pole. "Eelkõige pakume lahendusi eramajade omanikele. Kõige lihtsam on päikesekütet lisada tahkeküttekatlale. Päikesekütte abil saab toota kuni 70% soojast tarbeveest ning kevadperioodil päikesepaisteliste ilmadega võib ka kogu maja ära kütta," selgitas ta.

KÜ Mustamäe 181 paigaldas oma 9korruselise hoone katusele päikesepaneelid sooja vee tootmiseks 1,5 aastat tagasi. Vaakumtorude kasuks otsustati, kuna need sobivad Eesti kliimaga teistest alternatiividest paremini. Torud on asetatud katusele 55kraadise nurga all suunaga lõunasse.

Investeering tasub end kümnendiga. Korterühistu juhatuse esimehe Jaanus Raudsepa sõnul on tasuvusajaks arvestatud 10 aastat ning säästu annab süsteem 15%. "Investeeringu suurus oli ligi 100 000 eurot ning pole kahtlustki, et investeering on ennast õigustanud. Päikesepaneele on neeldumispinnaga 255 m2 ja akumulatsioonimaht on 12 m3. Ühe ruutmeetri kohta toodetakse," rääkis ta.

"Tehas annab vaakumtorude pinnakihtidele 15 aastat garantiid, ent kuna Eestis päikeseintensiivsus väiksem kui näiteks Lõuna-Euroopas, arvestame vaakumtorude elueaks 30 aastat," lisas Raudsepp.

Hooldust pole Raudsepa sõnul möödunud talvel süsteem vajanudki, esiteks kaldenurga tõttu, teiseks puhub tuul torude vahelt läbi ning puhastab omakorda. Pumbad ja automaatika vajavad aga ülevaatamist nagu teisedki küttesüsteemid.

Hesburgeri Lasnamäe restorani katusele paigaldati päikeseküttesüsteem eelmise aasta juunis. Hesburger ASi piirkonna juht Toomas Veersalu sõnul pole sealt tulenev sääst sooja vee ja küttekuludelt just suur ning tegemist on pigem imago küsimusega. "Saame võitu vast 200-300 eurot kuus. Ettevõtte plaan on siiski rohelise energia lahendustega jätkata ning näiteks praegu on projekteerimisel Rocca al Mare hoone, kuhu kindlasti tulevad ka päikesepatareid," rääkis Veersalu.

Autor: Tea Taruste