Uudised
1. mai 2011 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kivikatus kestab aastasadu

Katusekivi on üks vanemaid katusekattematerjale maailmas. Esimesed savipõletused võeti ette juba Mesopotaamias. Katusekivide laiaulatuslik levik sai aga alguse Rooma riigi tekkega.

Kivikatus talub ühtviisi hästi nii kuuma kui ka krõbedat pakast. Vihma kivikatus suisa armastab, sest siis saab ta puhtaks ning kivi üks olulistest omadustest tõestatud: ka kõige suurema vihma või rahe korral ei kuule katuse all ainsatki kõminat.

Kive kahte liiki. Eristatakse savist ja betoonist katusekive. Kumba eelistada, on enamasti maitseasi.

Betoonist katusekivi elueaks loetakse ligikaudu 100 aastat, savist kivi eaks aga umbes 250 aastat.

Betoonist katusekive hakati valmistama eelmise sajandi alguses ja need on üsna populaarsed. Vanalinnas asuvatele ja muinsuskaitse all olevatele majadele paigaldatakse siiski traditsioonilise kujuga savist katusekive.

Tasub ise järele kaeda. Eestis pakutavate katusekivide kvaliteet on üldiselt hea. Soovitatav on siiski ise veenduda, mida ostetakse.

Enamikus ehitusmaterjalikauplustes on välja pandud ka stendid, kus ostja saab katusekive vaadata, katsuda ning kogetu põhjal enda jaoks parima valiku teha.

Savist kivide tootmiseks on alustuseks vaja head toormaterjali ning muidugi ka probleemideta töötavat tehast.

Betooniga on asi lihtsam. Head toormaterjali ehk liiva ja tsementi on Eestis küllaga. Kvaliteetse betoonist katusekivi valmistamise saladus on lihtne: parimad toormaterjalid, uued vormid ning detailideni seadistatud seadmed.

Arvamus, et sammal kasvab katusekivile paari aastaga ja hakkab katust lõhkuma, on ainult müüt.

Tegelikult väidavad uuringud ja näited elust, et sammal on võimeline kasvama pea igal materjalil - isegi siledal plekkpinnal.

Sambla tekke kiirus sõltub ümbritseva keskkonna puhtusest. Mida puhtam on keskkond, seda kiiremini tekib ka sammal.

Keda sammal katusel visuaalselt häirib, võiks külastada ehitusmaterjalikauplust ning osta sealt spetsiaalse sambla eemaldamise kemikaali, mis tuleb katusele pritsida ning survepesuriga maha loputada.

Muidugi võib jääda ootama ka järgmist vihma, mis katuselt kemikaali ja sambla maha peseb.

Kui sammal katusel ei häiri, siis ei ole vaja muretseda, et kivi sambla tõttu kiiremini puruneb. Sammal kinnitab ennast inimsilmale nähtamatule pinnapaksusele katusekivil, mille füüsikalisi omadusi ta ei mõjuta.

Hea näide on siinkohal Inglismaa, kus katust renoveerides või uut ehitades saavad tehnilised konsultandid pidevalt vastata küsimusele, kuidas teha nii, et sammal katusel kiiresti kasvama hakkaks.

Lahendus sellisele soovile ning vanale ja soliidsele tavale on tegelikult lihtne: valage katus üle keefiri ja kanasõnnikuga...

Katuse seisukorra selgitamiseks tasub hinnata selle vastupanuvõimet nii ilmastiku kui ka füüsikaliste jõudude suhtes. Seda, kas katus kannatab peal kõndimist (lumest või muust sodist koristamiseks), teab iga majaomanik ise kõige paremini.

Paljudel majadel on praegu veel vana ja päevinäinud eterniitkatus. Katuse ehitamise ajast olenemata on enamik katuseid ühesugused: sarikad, täislaudis, rullmaterjal (bituumen) ja eterniit.

Selliste katuste renoveerimine katusekividega on lihtne. Piisab vaid, kui eemaldada eterniit ning paigaldada kauakestvad katusekivid. Vana rullmaterjali ja laudise eemaldamine ei ole alati vajalik.

Võimalik erinev kalle. Kivikatus sobib pea kõikidele majadele - lubatud minimaalne katusekalle on vaid 14 kraadi ja maksimaalne 90 kraadi.

Meie õnnetuseks hävitas nõukogude aeg väljakujunenud arusaamad korralikust katusematerjalist ning seepärast olime me kõik sunnitud kasutama mürgist asbestisisaldusega eterniiti, mille eluiga hakkab nüüdseks läbi saama.

Ent mida teha siis, kui katus on vana ja sajab läbi? Esmalt tuleb selgitada, kust katus läbi laseb: kas katuseharjalt, seinaliidete vahelt, neelust, korstna ümbrusest või on hoopis katusematerjal katki. Kui eterniit on pude ja asendusvaru on olemas, siis võib katkised plaadid välja vahetada.

Liitekohad tasub üle vaadata. Tähelepanu peaks pöörama seina ja korstna liitele, vajadusel tuleb see parandada.

Lihtsaim viis parandamiseks on osta või tellida korstnatihenduskomplekt või osta rull tihendusmaterjali Wakaflex, tihendusmassi ja ääriseplekki.

Autor: Monier OÜ