Kaitseväe autohangetel kummalised hinnakäärid

Koit Brinkmann 04. mai 2011, 00:00

Kaitsevägi korraldab iga nelja aasta järel enam kui paarisaja majandussõiduki rentimiseks riigihanke. Viimase hankega vähenes rentimisele kuluv summa mitukümmend miljonit krooni, kusjuures sõidukeid oli rohkem kui varasemal ajal.

Kas põhjuseks on ainult buumi- ja masuaja automüügi erinev konkurents, natuke muudetud hanketingimused või hoopis see, et kaitseväes korraldas hanget teine inimene teiste põhimõtete järgi?

Teatud mudelid välistati. Kui 2006. aasta hanke korraldamise eest vastutas ning sõlmis rendilepingu praegune kaitseväe peastaabi J-4 tehnikajaoskonna ülem kapten Raul Järviste, siis 2010. aasta hankedokumendid valmistas ette ja hankekomisjoni juhtis kaitseväe logistikakeskuse hangete teenistuse juhataja Neeme Kass.

Eelmise aasta hankel esitas pakkumuse neli liisinguettevõtet, 2006. aastal ainult üks. Balti Autoliisingu AS (nüüd Swedbank Liising - toim) kaudu soetati toona Opeli sõiduautod, Fordi bussid ning Nissani kastiga džiibid.

"Kaitseväe seisukohalt oli 2006. aasta leping halb, sest oli ainult üks pakkuja," tunnistab toonase hanke korraldanud Järviste. "Teatud mudelid ja margid me välistasime, sest varasemalt (2002-2006. aasta hange - toim) oli meil hulgaliselt probleeme Renault' kaubikutega ning seetõttu oli surve muuta tingimused rangemaks."

Automüüjad ei tahtnud müüa. Järviste sõnul analüüsiti ka, miks tuli ainult üks pakkumus. "Jõudsime järeldusele, et automüüjatel polnud 2006. aastal huvi müüa."

Mulluse hanke eest vastutav Neeme Kass tunnistab kahte hanget võrreldes, et praegused tingimused tagavad varasemaga võrreldes rohkem rahalist säästu. Kokku vähenes rentimisele kuluv summa 36 protsenti ehk ligi 30 miljonit krooni.

Seni maksti näiteks 1,7-liitrise diiselmootoriga Opel Combo eest kuus 5236 krooni, uue hankega on 1,6-liitrise diiselmootoriga Peugeot Partneri kuumakse 3331 krooni. Ka teiste autode rendisummad vähenesid samas suurusjärgus või rohkem.

"Lisaks otsestele kuludele tuleb arvestada ka kaudsete kuludega, mis on nüüd suurenenud. Latt oli seekordsel hankel madalamal, hindamisväärtuseks oli peamiselt kuumakse," oponeerib Järviste.

Ehk kui varem sisaldas rendimakse ka administreerimisteenust ning asjaajamist liiklusõnnetuse korral, siis nüüd tuleb kaitseväel nende asjadega ise tegeleda.

24tunnine hädaabi. Küsimusi tekitab, miks oli vaja 2006. aasta renditingimustesse 24tunnist hädaabiteenust, kui suurt osa sõidukitest kasutatakse kaitseväe juhataja korraldusel ainult tööajal ehk kaheksa tundi ööpäevas.

Järviste selgitusel toimus hange varem, kui vahepeal kaitseväe juhatajaks saanud Ants Laaneots sellise korralduse tegi. Selle otsuse tulemusel vähenes märgatavalt sõidukite läbisõit ja sellega seotult ka kütusekulu. Näiteks oli Opel Astra ja Opel Combo läbisõiduks nelja aastaga ette nähtud maksimaalselt 160 000 km ning selle alusel olid rendimaksetes ka tehnohoolduse kulud. Tegelikult mõõtsid Astrad keskmiselt nelja aastaga teid-tänavaid 104 000 ning Combod 123 000 km.

Järviste kinnitusel õigustas ka 24tunnine hädaabiteenus end igati. Palun talt mõnda näidet, kus seda läks vaja. "Kui keegi jäi autoga Männikul liiva sisse kinni, telliti seda," sõnas ta.

Vastas SEB Liisingu juhatuse liige ja tegevdirektor Ainar Leppänen, nende tütarfirma AS Rentacar võitis osaliselt 2010. aasta hanke.

Kas kutsedokumendid võtavad välja autofirmade kõrval ka liisingufirmad? Tavaliselt küll. Siiski sõltub hankedokumentide väljavõtmine sellest, kellele hange konkreetselt suunatud on.

Näiteks esineb hankeid, kus hankija soovib pakkumist üksnes finantseerijatelt, sest vara, millele finantseerimist soovitakse, on juba olemas - sellisel juhul võtavad hankedokumendid välja finantseerijad.

Praegu on siiski välja kujunenud nii, et enamiku hangete puhul soovib hankija saada ühte pakkumist nii varale kui ka finantseerimisele, mistõttu hankedokumendid võtavad välja nii automüüjad kui ka finantseerijad.

Kuidas liisingufirma valib sõidukid, mida ta lõpuks hankel pakub? Hankel osalemiseks küsivad finantseerijad erinevatelt automüüjatelt sõiduki(te) pakkumise või siis kontakteeruvad automüüjad ise võimalike finantseerijatega ning teevad hankel osalemiseks sõidukipakkumise. Pakutavad sõidukid peavad vastama hankes esitatud tingimustele.

Pärast pakkumiste laekumist valib hankel osalev finantseerija välja parima sõidukipakkumise, lisab sellele finantseerimistingimused ning esitab pakkumise.

Kuna hangete puhul on parima pakkumise kriteeriumiks tavaliselt lõpphind (näiteks kuumakse), siis osaleb finantseerija hankel tavaliselt sõidukiga, mis on konkurentsivõimeline hinna, jääkmaksumuse, hooldusteenuste kulu jne mõttes ning vastab muudele hankes esitatud tingimustele.

Kas sellise suuruse ja tingimustega hange on liisingufirma jaoks atraktiivne? Kaitseväe majandussõidukite riigihange oli suuruse (mahu) mõttes liisingufirmadele kindlasti atraktiivne.

Miks Rentacar ei osalenud 2006. aasta kaitseväe majandussõidukite riigihankel? Sellele ei oska tagantjärele vastata. Hangetel jääb tavaliselt osalemata siis, kui hanke tingimused ei ole mingis osas kas täidetavad või sisaldavad finantseerija (või vara müüja) jaoks liiga suuri riske.

Näiteks võib tuua hanked, kus oodatakse finantseerijatelt pikaks perioodiks fikseeritud intressi pakkumist, seda eriti olukorras, kus hankijal on õigus osaliselt või täielikult lepingud sõlmimata jätta.

Samuti võib juhtuda, et varale seatud tingimused ei ole kas täidetavad või sisaldavad liiga suuri riske: näiteks võib hanke korraldaja eeldada, et vara jääkmaksumus perioodi lõpus peaks olema turupraktikast oluliselt suurem.

Viimasel ajal on märgata, et hanketingimustes kipub esinema ka ebamõistlikult suuri leppetrahve, samuti tuleb ette ebaproportsionaalselt suuri õigusi, näiteks lepingute ennetähtaegse ülesütlemise õigus ilma kulusid hüvitamata vms.

Sellistel juhtudel tuleb iga kord hinnata, kas hankes sisalduvad riskid kaaluvad üles hankest saadava võimaliku tulu või mitte.

Tasakaalustatud ja mõistlikud hanketingimused suurendavad pakkujate hulka, seega ka konkurentsi ning on kokkuvõttes hankijatele kasulikumad.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:52
Otsi:

Ava täpsem otsing